eraomandist

eestlasel on eraomandist veider arusaam. oma omandiga võib teha mis aga pähe tuleb, võin metsa maha võtta, kotkapesad hävitada, tiigi kaevata, ära kuivendada, mürgiga üle kallata, tühjaks kaevandada ja see juures viidatakse põhiseaduse paragrahvile mis ütleb, et eraomand on puutumatu. selle paragrahvi mõte on kaitsta eraomanduse vägivaldse võõrandamise eest, mitte aga anda õigus laastamiseks. me elame ühises maailmas ning iga meie liigutus muudab seda, seega on eraomanikul peale õiguste ka vastutus. metsa maha võtmine mõjutab kogu inimkonna püsima jäämise väljavaateid, soo kuivendamine mitmekesisust jne. mina eraomandust ei poolda, näen ühisomandis jätkusuutlikumat varianti. just ühisomandit, mitte riigiomandit. nõukogude liit tõestas, et riigiomand pole eraomandist sugugi parem.  ühisomand tagab koos otsustamise ja see tähendab, et otsused peavad olema kasulikud võimalikult laiale ringile, mitte hüved ei koondu mõne üksiku kätte.

aja vangla

vabadel inimestel on tavaliselt palju aega, aega enda, oma laste jaoks, aega vedelemiseks, pikutamiseks, molutamiseks jne. või siis inimesed kelledel on palju vaba aega on vabad. ei ahista neid tähtajad, piirangud ega midagi. aja vangis inimene seab endale pidevalt tähtaegasid ja siis sipleb nende täitmisel ja on pidevalt ajahädas, kuna tähtajad on ebareaalsed ning välised asjaolud kipuvad ka vahele tulema. palju tähtaegu seab meile töö, aga enamuse siiski võtame endale ise. tähtaeg tähendab eesmärki ja eesmärgi poole liikuv inimene on pime ja kurt muudele võimalustele. tähtajad ja eesmärgid tekitavad pingeid. pinged suurendavad inimese jäikust veelgi. mulle tundub, et aeg on inimese poolt kulgemise kontekstist välja rebitud nähtus, mis eksisteerib meie peas, aga mitte tegelikkuses. aga kui võttagi enesele eesmärke, siis mitte siduda need ajaskaalaga, vaid viia need ellu, kui tuleb soodne juhus ja selleks tuju on.

abordi vastased-täitkem maa soovimatute lastega

ma ei ole abordi pooldaja, kui seda kasutatakse rasedusvastase vahendina. enne kõike tuleb tegeleda inimeste harimisega soovimatu raseduse ennetuse osas. kuna aga abordi vastased on tavaliselt seotud mõne ideoloogiaga näiteks katoliiklusega, siis ennetus neid eriti ei huvita. katoliiklased suhtuvad rasedusvastastesse vahenditesse vaenulikult. kas on tõesti vaja lapsi virelema lastekodudesse, varjupaikadesse, tänavatele, vägivaldsetesse kodudesse ? kindlasti paljud soovimatud lapsed muutuvad sündides soovituteks, aga neid keda ei taheta jääb kindlasti rohkem. mina panustaksin seksuaalharidusse, mis on eluline, aga mitte mustakuue meeste poolt peale surutavasse muuseumi väärtusega usuõpetusse.

kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas.

sepõhiseaduse § 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. kuidas saaks rahvas seda võimu igapäevaselt teostada ? saame seda teha ainult iga 4a tagant. aga see pole mingi demokraatia kus rahvas ei saa igapäev otsustada, ega sekkuda. kas meil on olemas seadus mille järgi saaksime algatada seaduseid ja seaduste muutmisi ning korraldada referendumeid. kui need seadused puuduvad, siis on tegemist põhiseaduslike fundamentaalsete õiguste piiramisega  ja võimu koondumisega teatud kliki kätte.

abielu, kas eraomanduse kõige hullem vorm 2

miks peaks üks “õige” suhe või abielu kestma elu lõpuni ? kust kohast on see ideaal pärit ? minu arvates on tegemist dogmaga. suhe võiks kesta ikka nii kaua kui on koos tore ja lõbus.

vabaduse hümn

president: vabadus – vajab hoidmist ja kaitsmist iga päev

sõnad, mida peaksime meelde tuletama endale igal hommikul, kui ärkame. krooni taga ajamine, tarbimine ja mugav elu on pehemendanud meie ajud ja uinutanud valvsuse. vaenlane, ei ohusta vabadust mitte ainult ida piiri tagant vaid ka piiride sees.  noored tahavad olla vabamad, kui meie esivanemad, nii väliselt, kui hingeliselt, aga nad unustavad, et vabadusel on ka hind ja vabadust tuleb ka hoida ja valvata. valvata nagu ürginimesed valvasid tuld, sest tuld oli raske saada ja selle kustumine võis tähendada hukku. olemuslikult-hingeliselt vaba inimene ei pea enam vabadust valvama, kõik tema mõtted ja teod viivadki vabaduseni. aga meie kes me veel ei ole hinges vabad peame sellega tegelema, sest meie mõtted ja teod võivad vabadusest eemale viia.

vabaks rahvaks

olen mõtisklenud endamisi, et mis meid eestlasi takistab saada südamelt ning hingelt vabaks rahvaks. mõned asjades olen enda jaoks selgusele jõudnud.

• meie ajalugu on meil nagu pomm kaelas, mis järjest sügavamale viib. oleme kujundanud endast ohvrirahva, keda kõik suuremad ja võimsamad kotivad. tuletame seda igal võimalusel meelde ja siis tunneme sellest masohhistliku rahulolu. selline meelesisund takistab meil leidmast uusi perspektiive.
• meie suur raha kultus. kui vaadata eestlaste muinasjutte, siis on need enamjaolt seotud varanduse otsimise ja leidmisega.  vabadussõja alguses läksid rindele vabaduse eest võitlema idealistid, õpilased ja vaesem rahvas, neil ei olnud midagi kaotada, ainult võita. suurtalunikud hoidsid võimalikult kaua sõjast eemale, neil oli mida kaotada. kui me ei lõpeta kaukajumala kummardamist, siis oleme manipuleeritavad ja nõrgad.
• luterlik töömoraal ja eelmises punktis kirjeldatu sunnib meid tööd rabama. elama selleks, et töötada, mitte töötada selleks, et elada. tee tööd siis tuleb ka armastus, kes ei tööta see ei söö jne need on eesti vanasõnad, mis iseloomustavad väga hästi meid. õnneks on noored oma suhtumist muutmas
• kõige võõra ja välismaise kummardamine. juba pärisorjale tundus kõik see mis oli mõisas ihaldusväärne ja õige olevat. võtame üle valimatult kõike, analüüsimata mis on meile vajalik või omane. eks me tahtsime n -liidu haardest välja osaliselt ka selle pärast, et oleks võimalik poest välismaa asju saada. välismaa elulaadi automaatne kopeerimine ei avarda samuti perspektiive

neid punkte saaks siia ritta kindlasti panna palju, aga mis ma siia kirja panin on minu arust olulisemad. kui kegi tahab täiustada või oma eriarvamust väljendada, siis iga kommentaar on teretulnud

rahvuslusest

ma ei ole rahvuslane. minu jaoks on rahvuslus samasugune ideoloogia, kui kapitalism, kommunism, liberalism, fašism,  kristlus, islam, budhism, anarhism jne. kõik nad pretendeerivad ülimale tõele. rahvuslus tekitab alati probleeme, sest rahvuslane seab oma rahvuse teistest kõrgemale ja peab seda paremaks. näiteks vene rahvuslikudhuvid toovad kaasa kannatusi väiksematele rahvastele. pean ennast lihtsalt eestlaseks, kes elab omal maal ja räägib oma keelt. aga ma olen valmis kaitsma nii ise enda kui ka oma riigi vabadust. minu jaoks on vabadus ülim.

vabaduse kaitsest

rahvas kes ei taha ennast vabatahtlikult kaitsta, ei ole väärt vabadust.