aja vangla

vabadel inimestel on tavaliselt palju aega, aega enda, oma laste jaoks, aega vedelemiseks, pikutamiseks, molutamiseks jne. või siis inimesed kelledel on palju vaba aega on vabad. ei ahista neid tähtajad, piirangud ega midagi. aja vangis inimene seab endale pidevalt tähtaegasid ja siis sipleb nende täitmisel ja on pidevalt ajahädas, kuna tähtajad on ebareaalsed ning välised asjaolud kipuvad ka vahele tulema. palju tähtaegu seab meile töö, aga enamuse siiski võtame endale ise. tähtaeg tähendab eesmärki ja eesmärgi poole liikuv inimene on pime ja kurt muudele võimalustele. tähtajad ja eesmärgid tekitavad pingeid. pinged suurendavad inimese jäikust veelgi. mulle tundub, et aeg on inimese poolt kulgemise kontekstist välja rebitud nähtus, mis eksisteerib meie peas, aga mitte tegelikkuses. aga kui võttagi enesele eesmärke, siis mitte siduda need ajaskaalaga, vaid viia need ellu, kui tuleb soodne juhus ja selleks tuju on.