kas maailm muutuste lävel ?

on vist selge, et peale gruusia sündmusi hakkavad venemaa naabrid ennast vägevasti relvastama. lääne riigid on oma maine maha mänginud, sõnades on toetatud, aga tegelikult reaalset abi pole. nähtavasti hakkab tekkime veel vabade venemaa naabrite seas sõjalise koalitsiooni mõte, sest ollakse arusaanud loota võib ainult iseendale. lääs on jõuetu, nad saavad sellest väga hästi aru, aga midagi ette ka ei suudeta võtta, pole lihtsalt jaksu, nagu roomlastel oma impeeriumi viimastel aegadel. seni on olnud euroopas ideaaliks vabadus, kuid olles mandunud tarbijalikku heaoluühiskonda ei ole enam vahendeid vabaduse kaitseks, aga vabadus on väga kallis lõbu. sell ajal kui euroopa on ennast desarmeerinud, on venemaa ennast vaikselt relvastanud ja muutunud jultunuks, kuna euroopa ripub nende energiatissi otsas. kuid mandunud euroopa ei suuda sellest võõrduda, tuleks loobuda heaolust ja tarbimisest. tuleks jälle hakata tegema musta tööd jne. inimesed on loiud nende hing tühi, hakatakse otsima alternatiivi ning seda pakub islam, oma praktilisuse, selguse, sirgjoonelisusega jne. ma loodan, et see nii ei lähe aga oht on olemas, sest inimesed ei oska omapeaga midagi välja mõelda.

venemaa ei ole tegelikult kuigi tugev, kui euroopa enam vene energiat ei ostaks oleks venemaa maoli, istub ta ju niigi demograafilise pommi otsas, lisaks inimeste metsik joomine ja narkootikumide tarbimine. ühtne euroopa suudaks venemaa seljatada ja sundida isegi venemaad lagunema, ilma selleta ei juhtu seal midagi, vanade kommunistide kool on liiga tugev ja see pärandatakse edasi.aga euroopal pole enam jaksu ennast mobiliseerida.

teiseks on muutumas maailma kliima ning sobilikke elupaikade vähenemine. see paneb liikuma terveid rahvaid, rahvaid kes on motiveeritumad, kui eurooplased, hiinlased, hindud, moslemid. venemaa suudab veel oma propagandamasinaga oma inimressursse üles piitsutada, kui selline forsseeritus ei kesta kaua. pikemas perspektiivis on venemaa samasugune laip nagu ülejäänud euroopa. kas võtavad vastu mingi uue ismi või juhtub kogu selle värgiga nagu rooma impeeriumiga.

said segased mõtted, aga ega jutt ei peagi alati läbipaisev olema.

abielu, kas eraomanduse kõige hullem vorm ?

kui kaks inimest alustavad koosolemist, kujutatakse ette tekkivat enesele õigus teise üle. otsustada mis teine tohib ja ei tohi, kellega võib läbikäia, keda külla kutsuda. huvitav kust selline asi tuleb ? olen ka ise seda kogenud, olnud nii määraja, kui ka määratava olukorras. igaljuhul nüüd püüan seda vätida. minu arust on kahe inimese suhe ikkagi vabade inimeste vabatahtlik liit, kus kõik piirid ja asjad kokku lepitakse. iseenesest mõistetavusi, dogmasi jne tuleb eirata, nii ei teki ka arusaamatusi ja “petmisi”. kuidas üldse saab kedagi petta, kui pole midagi kokkulepitud ? juba varased anarhistid pidasid abielu eraomanduse kõige hullemaks vormiks ja minu arvates on see nii tänase päevani. sama skeem toimib ka vabaabielu puhul, kuigi sõna vaba peaks tähendama hoopis midagi muud. kui vabaabielu puhul antakse teineteisele veel teatud vabadusi, siis abielludes tõmmatakse need veel koomale. räägitakse, et abieluinimene ei tohi vaadata teisi vastassoost inimesi, peab olema see, või teine jne. ei pea midagi, see on dogma, kõik on omavahelite kokkulepete küsimus. aga eks selline omandi värk antakse meile juba emapiimaga sisse, on juurdunud kultuuri ja arusaamadesse on dogma. vabaduse ja pingevaba oleku nimel tuleks need ahelad purustda ja dogmad endast välja juurida. meil ei ole mingisuguseid õigusi teise elusolendi suhtes. teise inimese omamine ongi eraomanduse kõige hullem vorm.