anarhism vs liberalism

nii anarhismil, kui liberalismil on ühised juured. mõlemad kui ideoloogiad on alguse saanud libetaaria riigist. näiliselt on nad ka tänapäeval sarnased. samas alused on muutunud erinevaks. mõlemas ideoloogias on olemas hulga erinevaid käsitlusi ja voolusid. liberalismi käsitluse aluseks võtan meil reformi erakonna poolt viljeleva variandi ja anarhismi aluseks klassikalise variandi. mõlema ideoloogia aluseks on üksikisiku piiramatu vabadus. see on ühisosa, ülejäänus on lahknevus suur. anarhism keskendub inimesele, liberalism majandusele. liberalismis on kõige tähtsamal kohal majandusvabadus. anarhismis vabadus teha koostööd ja mitte teha ebameeldivaid asju. teine oluline punkt on omandi küsimus, anarhismis on võimalik ainult ühisomand, liberalismis on eraomandi ülimuslikus. anarhistide lõpp eesmärgiks on riikide ja sunnimehanismide kadumine, liberaalidel on eesmärgiks õhuke riik. mõlemad peavad õigeks vabaturgu. kaitse küsimustes pooldavad liberalistid palgaarmeed, anarhistid vabatahtlikest koosnevat rahvaväge. need on põhilisemad punktid, teistest valdkondadest kirjutan edaspidi. erinevus on ka kuidas ideoloogiaid ellu viiakse, liberalismi surutakse peale ülevalt poolt, anarhism tekib ainult alt poolt, on rahva tahte väljendus. mulle tundub, et rahva enamus ei ole valmis kummakski. kui meil lasta kõik vabaks, siis hakkavad inimesed ahnitsema endale kõiksugu hüvesid ja üritavad nõrgematele pähe istuda. selle ehedaks näiteks on majandusvabadus, mis on viinud looduse ökosüsteemide välja kurnamisele. inimene pimestatuna ahnusest võtab hetke kasu eesmärgil looduselt, mis võtta annab ega mõtle tagajärgedele. on kaks teed, kas on rahvas väga teadlik, teeb koostööd kõigi eluvormidega, unustanud liigse omakasu, või teine variant, mis on võimalik ainult anarhismi puhul, et inimene loobub tsivilisatsioonist ning hakkab elama primitiivset elu. kooliharidusest ei ole meil kasu jõudmaks tasemeni, kus on kadunud ahnus, kadedus, kitsarinnalisus, piiratus jne.