kes millest

liberaalid hoolivad majandusest ja majandusvabadusest

konservatiivid hoolivad riigi ja rahvuse saatusest

sotsid hoolivad inimesest, tema põhivajadustes

anarhistid hoolivad inimese vabadusest

selline lihtsakoeline nägemus siis.

konservativism

konservatiivsus on vajalik ülepää kaela muutuste ohjamiseks. aga kui ta ühiskonnas tomineerivaks saab, on see minu arvates halb. konservativism on hirm tuleviku ees, hirm muutuste ees. konservatiivide peamisteks toetajateks on keskklass, kes on ennast koormanud laenudega, on oma elustiili orjad. muutused tähendavad nende jaoks probleemi ja parem on kui muutusi ei tuleks. saaks sama, sisse harjunud elu elada, pea asi, et elusstandard ja positsioon säiliks. noored on idealistid, vähemalt paljud neist, kui aga tekib kindel töökoht, pere, eluasemelaen, tarbimislaen, positsioon, preždiisne töö, siis ununevad ideaalid ja saabub mandumine, oma elukorralduse kiivas kaitsmine, siis hääletatakse konservatiivide poolt. keskklass on enamuse vaesemate ideaal. keskklass on tarbimise põhiline mootor.

irl peaks olema konservatiivne erakond, aga minu arust on nad täielikud liberaalid. liberaalsemad, kui refor, kes ennast liberaalide lipulaevaks peab. ainult irl on julgenud läbi viia radikaalseid muutusi. reform on meil pigem konservatiivne seltskond ja seega saavad nemad keskklassi häälte enamuse. ainult uus tööseadus on vähe liberaalsem.

anarhismi võimalikkusest

kas anarhism on võimalik ? ei ole, nii kaua kui inimesi juhib ahnus ja saamahimu ei ole see võimalik. kui ei oleks seadusi, siis oleks  inimene ammu kogu looduse rahaks teinud. kui panna inimene elama kokkuleppe ühiskonda, siis lepib ta päris kiiresti kokku nii, et ruttu ja võimalikult palju pappi tuleks. küll on aga võimalik luua inimestel ,keda ei huvita kaukajumala teenimine, anarhistlikke kogukondi ja nende võrkustikke ning elada nendes vabalt, täita ainult kodaniku kohustusi, ülejäänus aga kokkuleppel.

ametiühingutööstus

ametiühingust on saanud omaette tööstusharu. ühesõnaga kaotanud oma algse mõtte. ametiühingu rakukesed asutustes on igati vajalikud, aga milleks on vaja ametiühingute keskliitu ? see on üks bürokraatlik asutus, mis eksisteerib ainult ise enda jaoks. keskliit omab suuri varasid ja saab nendelt suurt tulu, tulu aga läheb aparaadi ülalpidamiseks, aga mitte tööliste hüvanguks. see, et nad korra aastas peavad läbirääkimisi alampalaga asjus, ei õigusta nende eksistentsi. alampalga mõttest ei ole ma ka aru saanud. pigem peaksid ametiühingu rakukesed toetuma solidaarsusele, ehk kui ühe ettevõtte töölisi pitsitatakse, siis alustavad streiki ka teised. piisaks mõnest omavahelise suhtluse ning tegevuse kordinaatorist, mitte aga üleval pidada raiskavat bürokraatiaaparaati.

kapitalismi edu

kapitalism on ideaalne, kuna vastab inimese põhiolemusele, milles on tugevalt esindatud ahnus, saamahimu  ja kadedus. kas need omadused on pärit juba ajast mill lahknesime ahvist, on see ainuomane homo sapiensile, või oleme selle omandanud koos põllumajandusega ? seda mina ei oska öelda. aga tundub, et kapitalism on on tärganud ja saab toitu inimese põhiolemusest, seega pole olemas inimesele ideaalsemat maailmakorda. aga nagu täht võib oma raskuse all kokku vajud, sama saatus tabab varem või hiljem ka kapitalismi. kas aga see toob kaasa ka inimloomuse muutuse ? pigem toimub muutus paratamatusest.

elustandardi patrioodid

eestlastest hakkab  saama elustandardi patrioodid. vene ajal olime oma maa patrioodid, meile oli tähtis oma maa ja rahva vabadus, nüüd aga kaitseme enne kõike oma elustandardit. kui meie maal läheb majanduslikult halvasti, siis ei ole me nõus laskuma madalamale ja  pingutama, siin juures ei räägi ma mõtetust rabelemisest tööl vaid pigem ettevõtlikkusest ja loovusest, hoopis paljud tormavad välismaale kus makstakse veel head palka. seda nähtust võiks nimetada ka elustandardi orjuseks. kui inimesed käivad maailma vaatamas, seal ennast täiendamas ja kogemusi omandamas, siis on see igati tore. aga massiline minek välismaale, säilitamaks oma elustandardit, võib muutuda meie vabadusele ohtlikuks.

Viiskümmend lihtsat võimalust võlaorjusest vabanemiseks

sellise pealkirja all ilmus tänases eesti päevalehes rein siku artikkel. seal on toimivaid soovitusi ja vähem toimivaid. aga kirjutan hoopis tähelepanekutest, mida tegin lugedes kommentaare. seal väideti, et ühistrantsport on kallim, kui auto ja juures oli arvutus kilommetri hinna kohta. seal oli aluseks võetud ainult kütuse kulu, mis on ainult osa kilomeetri hinnast. lisama peaks auto hinna, liisingu intressid, kindlustused, remondi, amordisatsiooni, parkimistasud. kui teha arvutusi nagu tegi üks kommentaator, siis võibki kiiresti sattuda võlaorjusse. olen selliseid poolikuid arvutusi täheldanud ka varasemates artiklites, kus teemaks ühistrantsport või kokkuhoid.

kui võtta aluseks autoliisingu kuumaksega 2000 eek, sinna lisandub kasko 500, liikluskindlustus 100, see teeb kuus 2600 eek. lisaks remondikulud, hooldus ja kütus. minu auto sõidab odava gaasiga ja ikkagi on kilomeetri hind vähemalt kroon. seega kui sõidan läbi aastas 20000km, läheb kuus kütusele 1666 eek.arvutage siis ise välja, kui mitu kuukaarti saab osta selle raha eest, või kui palju sõita rongiga tallinna ja tartu vahet, või kasutada taksot mõne suurema asja vedamiseks ?