konservativism
konservatiivsus on vajalik ülepää kaela muutuste ohjamiseks. aga kui ta ühiskonnas tomineerivaks saab, on see minu arvates halb. konservativism on hirm tuleviku ees, hirm muutuste ees. konservatiivide peamisteks toetajateks on keskklass, kes on ennast koormanud laenudega, on oma elustiili orjad. muutused tähendavad nende jaoks probleemi ja parem on kui muutusi ei tuleks. saaks sama, sisse harjunud elu elada, pea asi, et elusstandard ja positsioon säiliks. noored on idealistid, vähemalt paljud neist, kui aga tekib kindel töökoht, pere, eluasemelaen, tarbimislaen, positsioon, preždiisne töö, siis ununevad ideaalid ja saabub mandumine, oma elukorralduse kiivas kaitsmine, siis hääletatakse konservatiivide poolt. keskklass on enamuse vaesemate ideaal. keskklass on tarbimise põhiline mootor.
irl peaks olema konservatiivne erakond, aga minu arust on nad täielikud liberaalid. liberaalsemad, kui refor, kes ennast liberaalide lipulaevaks peab. ainult irl on julgenud läbi viia radikaalseid muutusi. reform on meil pigem konservatiivne seltskond ja seega saavad nemad keskklassi häälte enamuse. ainult uus tööseadus on vähe liberaalsem.
2 comments so far
Leave a reply
moodne poliitiline konservatism on vägagi radikaalne ja muutusi taotlev. see sai alguse 1960-ndatel barry goldwateri algatatud liikumisest usa vabariiklaste hulgas. pärast tulid reagan ja thatcher, kes olid ka laari suurteks eeskujudeks. liberaalses ühiskonnas ongi konservatiivseks vooluks just liberalism ja konservatism osutub radikaalseks, revolutsiooniliseks vooluks, mis taotleb muutusi.
nii see on, aga nemad esindasid konservatiivide edumeelsemat suunda, näiteks on california kuberner arnold, ka konservatiiv, aga keskkonna ja ühiskondlikes küsimustes on see osariik esirinnas. usa vabriiklased pooldavad majanduslikku liberalismi, aga elukorraldus peab nende arvates olema konservatiivne.