usaldusest

usaldus on kõik. inimeste vaheline koostöö pole võimalik ilma usalduseta, kui pead kõik aeg valvama, et nahka üle kõrvade ei tõmmata, siis on koostöö nõrk. ilma usalduseta rahvas on nõrk, kui ei usaldata valitsust, ärimehei, poliitikuid, omavalitsusi, kohtusüsteemi, naabrit, kooli, eestlane venelast ja vastupidi, siis võivad meil olla vägevad relvad, aga kasu pole neist oma vabaduse kaitsmiselei  miskit. ühiskond on nii tugev, kui palju selle liikmed üksteist usaldavad.

mõnus paik

kui unustada poliitikud, ahnus, parem-ja vasakpoolsus, tõekuulutajad, misjonärid, emakese looduse vägistajad, siis on maakera mõnus paik elamiseks.

kuidas said hispaania vabariiklastest kommunistid

väga lihtsalt, kui muu maailm oli silmakirjalikult vabariiklastele selja pööranud,  francot varustasid hitler ja mussolini, ei jäänud muud üle, kui leppida stalini tingimustega relvade saamiseks. nagu ikka olid stalini tingimused rängad, ehk võim pidi minema tema lõa otsas olevate hispaania kommunistide kätte. kommunistid hävitasid aga esmalt suurima vaenlase anarhistid cnt ja mitte stalini kontrolli all olevad kommunistid poumi.

sama juhtus ka kuubal, kus castro pidi hakkama kommunistiks, et saada tuge n liidult ja vietnamis, kus ho chi minh pidi samuti hakkama kommunistiks, et saada vabadusvõitluseks relvi. ainuke kus nad realset abi võisid saada oli nl. palju jama oleks olemata, kui lääs poleks ajanud oma tavalist kahepalgelist poliitikat.

hispaanias juhtunust kirjutab hästi orwell oma raamatus kummardus katalooniale.

kuidas korraldasid majandust kataloonia anarhistid(CNT)

kui paljud ootavad diktatuuri

ajal mill majandus on kriisis, valitseb suur tööpuudus, madalad palgad, kõrged hinnad, käib poliitiline lehmakauplemine ning lokkab korruptsioon, tekib paljudel igatsus kõva käe poliitika järele, et tuleks karmi käega liider, kes lööks korra majja ja vabastaks rahva mandunud poliitukutest. ajaloos on palju näiteid kus see on mõneks ajaks õnnestunud. kuid mõneks ajaks ja tavaliselt lühikeseks ajaks. kui uued inimesed paigal, siis toimub mõne aja pärast mugandumine ja bürokraatiaaparaat muutub veel rohkem korrumpeerunumaks ja repressiivsemaks, kui enne. sest ei ole võimalik enam paljastada süsteemi mädapaiseid. ilma bürokraatiata ei püsi ükski diktatuur, sest see vajab laialdast kontrolli, kõigi eluvaldkondade. lahenduseks on , kui rahvas ise võtab oma elu üle tasapisi kontrolli. tehes koostööd ja luues ühistuid-koperatiive ning kogukondi on võimalik lahti saada korruptsioonist ja bürokraatiast. ühistuline, turgudel ja tarbiatekoperatiividel põhinev majandus ning sündivuse kontroll ei too kaasa endaga vaesumist, puudust jne. kapital ei koondu väheste kätte, vaid läheb ühistutele. ma ei saa aru miks inimesed kardavad koostööd ja oma elu eest seista ning loodavad, et keegi tuleb ja lahendam nende probleemid.

mõtteid mässust

mässe ikka toimub, hetkel kreekas möllavad noored. aga miks tekivad sellised spontaansed mürglid? tavaliselt tekivad need rahulolematusest. tööinimesed hakkavad  mässama siis, kui elutingimused  muutuvad massidele väljakannatamatuks. eriti tõenäoliseks muutuvad mässud, siis kui rahulolu on kestnud kaua ja hakkab inimesi tüütama. kreekas sai mäss alguse ühe nooruki segastel asjaoludel tapmisest politse poolt. politsei on ennegi inimesi tapnud, aga mäsuks läheb harva. siin oli antud lugu sädemeks püssirohutünnis. millega siis pole noored rahul, minu arvates ei ole nad rahul perspektiiviga mida vanemad ja ühiskond neile pakuvad, üksluist tööd hommikust õhtuni, tuima tarbimist, eluaegset laenuorjus,t nädalalõpu veetmist kuskil meelelahutusasutuses jne. kõik see tundub nende jaoks hirmutav. nii tekivad varjatud pinged ühiskonna ja rahulolematute vahel, mis lahvatavad vägivallaks. see pakub noortele alternatiivi keskklass igavale ja mandunud elule. kuna tegemist on lõunamaalastega siis on konfliktid kerged tulema.

kui lugeda eesti internetikommentaare, siis enamus mõistavad sellise tegevuse hukka. eestlase ideaaliks on töö ja eraomandus, elus sisuks on töö, elumõtteks on töö, enese väljenduseks on töö ja auto. filosoofia on tihedalt seotud tööga. sellise mõttelaadiga, ei saagi me teistmoodi reageerida. paljud kommentaarid, lähtuvadki töö keskselt , et noored tuleb saata tööle, kul nad siis terveks saavad, mis küll nende töötavad vanemad mõtlevad jne. aga tuima töö vastu need noored ju mässavadki. ka unustavad armsad kommentaatorid, et võimalus nendel vabalt sõna võtta ilma karistust kartmata, on ka mässu tulemus, nimelt suure prantsuse revolutsiooni.

mina vägivallatsemist ei poolda, ehk olen ma sellest välja kasvanud. sain oma noorukiea mässumeele suunata eesti vabaduse taastamisele. samas ei mõista ma kreeka noorukeid hukka, kuna mõistan nende hirme ja püüdlusi vabaneda mandumist pakkuvast tulevikust.

pühendus hispaania anarhistidele

hispaanias kataloonias oli tõeline anarhistli piirkond, mis toimis. ettevõtted kuulusid töötajatele jne stalini poolt juhitud hispaania kommunistide eestvõttel hävitas vabariiklik valitsus selle nähtuse kodusõjas. nl ei andnud enne hispaania vabariigile sõjalist abi, kui anarhism likvideeritud, sest vaba tööline ei läinud nende nägemusega kokku.

isemõtlev inimene

järjeks eelmisele postitusele.

isemõtlev inimene ei võta omaks propagandat, tema meeles on küsimused, ta teeb oma valimisotsused lähtudes valitava võimetest ja kompetentsist, mitte aga tuntusest ja mesimagusast jutustisemõtlemise vähesusest kõneleb massiline ebakompetentsus omavalitsuste volikogudes. inimesed ei saagi tihti aru miks nad valmas käivad ja kuidas see nende elu mõjutab.

anarhism on isemõtlevale inimesele

aga kahjuks on oma peaga mõtlevaid inimesi kriitiliseks massiks vähe. oleme elanud sadu, või isegi tuhandeid aastaid ikka kellegi eeskoste all. kas on olnud selleks ülik, valitsu, kirik, või kõik koos. ikka on nemad pidanud ennast targemaks ja pakkunud eeskostet rumalale rahvale, pole siis imestada, miks rahvas eelistab oma peaga mõtlemise asemel teha seda kellelgi teisel, siis pole vaja ju vastutada ning mis peamine saab kiruda, kui asjad on tegemata. mugavam on vedeleda teleka ees, või istuda grillitossu sees, kui võtta osa ühistegevusestning võtta enda kanda vastustav roll. loomulikult pole vaja pidevalt ringi sebida ja tegutseda, piisab ainult oma olme ja elu korraldamisest. sellepärast ei saa teaoks ka reformierakonna helge unistus õhukesest riigist. enne tuleks koolitada isemõtlev kodanikond ja see järel hakata riiki õhemaks lihvima. aga isemõtlev kodanikond võib saada võimueliidile endale saatuslikuks, seega seda ei lasta juhtuda.

tervest mõistusest

seal kus kõneldakse tervest mõistusest, tõest, talupoja mõistusest, õigetest teedest, õigest usust jne tuleb muutuda valvsaks ning võimaluse korral põgeneda, või mitte selle jamaga kaasa minna.