kas ennast lõhki laenanud ainult üksi vea teinud ?

olen olnud arvamusel, et eks tarbimisest lolliks läinud inimene on ise vea teinud. aga asjal on ka teine külg. inimesed on erinevate võimetega nii on ka looduses asjad. looduses saab karjajuhiks võimekas isend, kes siis vastutab karja heaolu eest ja ka nende eest kellede võimed on kesisemad. juht saab küll saagist paremad palad ja saab paremad tingimused oma geenide levitamiseks. kui aga juht oma kohust ei täida, siis süüakse ta lihtsalt ära ja kari saab uue võimekama juhi. ka meie inimesed valime omale parlamendi ja valitsuse näol juhid, kes peaksid vastutama karja e ühiskonna heaolu eest, ka nende eest kes on nõrgemad nii vaimult, kui füüsiliselt. juhid peaksid sekkuma, kui nõrgema mõtlemisvõimega inimesed sattuvad ahnusest  tarbimise eufooriasse ja ennast lõhki laenavad. kuna neid on palju siis mõjutab see kogu karja e ühiskonda. aga mida teevad meie juhid, selle asemel et säilitada kainet mõistust, kutsuda kari korrale, lähevad ise peast lolliks, satuvad samasugusesse eufooriasse jne. kahjuks on juhid teinud kavalaid seadusi, et nende eemaldamine on tehtud pea võimatuks. valimised on iga nelja aasta tagant, aga ka siis ei saa midagi muuta. looduses toimub asi reaalajas, juht võetakse maha kohe, kui ta on nõrgaks muutunud.

evolutsioon vs revolutsioon

enamasti loetakse neid vastanditeks. mulle aga tundub, et nii see ei ole, revolutsioon on evolutsiooni osa. revolutsioon on mingi järsk muutus,  mis toob kaasa keskkonna, mõtteviisi arusaamade jne järsu muutuse. revolutsiooniks ei saa lugeda ühe isiku, või väiksema seltskonna uute ideede peale surumist teistele, muutuseks peab olema sisemiselt valmis enamus ühiskonnast(prantsuse suur revolutsioon), siis võib ühe seltskonna ideed lihtsalt olla sütikuks.  millegi pärast toimuvad evolutsioonis aegajalt sellised järsud muutsed , kas äkki ilma nendeta pole evolutsioon lihtsalt võimalik. ühesõnaga toimub muutus, mille tulemusena vana ummikusse jooksnu hävib ja areng võtab uue suuna. näiteks sauruste järsk väljasuremine ja imetajate plahvatuslik areng. peale revolutsiooni-muutust, toimub mugandumine ja seejärel mandumine ning ring hakkab otsast peale. võib arvata, et inimese  ahnusele ja saamahimule üles ehitatud kapitalistlik ühiskond oma raskuse all kokku vajub ja selle asemele midagi muud tekib. aga mida seda ei tea keegi.

iseregulatsioon

sattusin lugema ühte foorumit, kus paar aastat tagasi löödi võimast sõnalahingut anarhismi teemal. küll pandi anarhismi seal ühte patta kommunismiga jne. põhiline, mis mulle silma jäi oli, et ilma kindla juhita midagi ei toimu. üks tüüp lausa väitis, et kui kaks sõpra tõstavad kappi, peab üks olema kindlasti liider, muidu ei tule asjast midagi välja. ma tooksin tasakaaluks mõned näited, kuidas asjad toimivad ilma konkreetse juhita. esimene neist on väike kooslus, meie sõprade ring, kus pole ühtegi liidrit, ega autoriteeti, aga ometi saame oma üritused korraldatud. kellelgi tekib idee, siis arutatakse see läbi, kelledele meeldib see lööb kampa ja kellele ei meeldi see jääb kõrvale ning lööb kaasa siis kui endale meelepärase ürituse leiab. korraldamisel jagunevad ka ülesanded sujuvalt ja enamjaolt igaühe võimete ja tema parimaid omadusi ära kasutades. me tunneme üksteist kaua ja teame kes milleks võimeline on. aegajalt tekib ka väikeseid vastuolusid, aga need lähevad kiirelt mööda. teine aga võimsam on suurlinna toiduga varustamine. palju on new yorgis inimesi, viimaseid andmeid ei tea aga vast 15 miljonit ikka on. kas on olemas mingit juhti, või juhtide kogu, kes selle linna toitlustus reguleeriks, tegeleks varustamise ja logistikaga. vastus mitte keegi, asi toimib vabaturu põhimõttel on inimesed, kes süüa tahavad ja on inimesed, kes seda jagavad. seltsimehed üritasid kunagi suurlinna moskva toitlustamist tsentraliseeritult juhtida, aga mis välja tuli ? tühjad letid, järjekorrad ja pidev pardakk. nonsens ! kindla juhtimise all ei teadnud inimene kunagi kust ja millist toitu ta saab, aga isereguleeruvas süsteemis on ta alati toiduga kindlustatud. jamaks läheb alles siis kui peaks tekkima kriisiolukord, siis võib ajutine tsentraliseeritud varustamine olla tõhusam.