miks ma kasutan linuxit

täpsemalt ubuntut. sest:

• on töökindel(pole kordagi kokku jooksnud, ega infot kaotanud)
• on lihtne
• on rahavaba
• on vaba
• on üle keskmise
• ei haise raha järgi

mis on hariduse mõte ?

kas meeldiv enesetäiendus, või hoopis lootus paremale ja tasuvamale töökohale ning karjäärile ? esimese puhul on haridus nagu magus punane ubin, teisel juhul aga üks kibe õunaviss.

maailm on vist hukas

, kuna  pastorid on hakanud muretsema, selle pärast et meil ei ole tulevikus tarbijaid, maksumaksjaid ja töölisi. sattusin kuulama raadiost üht sellist eesti-soome, või soome-eesti tegelast. kahjuks ei muretsenud ta inimese võimaliku tuleviku pärast.

iseolemine, isetegmine, omavastutus

loen rõõmuga uudiseid, istiku- ja seemneäride kasvavast käibest, eile kuulsin raadiost, et lätis olevat põrsaste läbimüük kasvanud 300 korda. elu hakkab jälle normaalseid jooni võtma. käes on aeg, kus peame hakkama oma oskuste ringi laiendama. oma endale toidu kasvatamine, maja ehitamine jne võimaldab meil olla sõltumatud rahast ja turuolukorrast, ühesõnaga tagab iseolemise. nagu ütles rainer nõlvak, meist on saanud kliendid ehk siis tarbijad. töötame oma rutiinsel kitsal erialal ja laseme teistel ennast toita, kasida, koolitada, harida, sõidutada, kaitsta jne. me ei osale  kodanikena riigi tasandil oma elu korraldamisel, vaid ostame riigilt teenust. miks siis iseolemine ei ole populaarne, sest see vajab mõtlemist, mõtteerksust, loovust ja omavastutust, standard ja paketipõhised lahendused siin ei toimi. siis pole võimalik nõuda riigi käest elustandardi tõusu, töökohti, ideaalset arstiabi, suuri pensione jne.  palgatöölise maailm mahub enamasti palganumbri raamidesse, nii palju kui võimaldab palk teenuseid ja asju osta nii suur on ka maailm. iseolija elu  on looming, mida ta loob ise tehes, tema maailma mõõduks on enda fantaasia võimed, oskused ja mõtlemine. palgatööline rändab nii kaua ja kaugele, kui lubab puhkus ja palga eest saadav bensiini kogus, iseolija rändab nii kaua kui hing sees.

käed eemale meie metsast

svenssonid pumpasid odavat raha eestisse, kasutades ära eestlaste ahnust ja võhiklikkust finantsasjades, lootes teenida megakasumeid. nüüd, kui  devalveerimine silme ees on svensonid teinud ettepaneku maha parseldada riigimets, et vältida rahakursi odavnemis. eesti valitsus saab jälle ühe õigustuse riigimetsa likvideerimiseks. nende jaoks on mets ainult rida bilansi kirje. mets see on kogu ühiskonna vara, rikkus mille üle saame olla uhked, sest tükike sellest kuulub meile igaühele. riigimetsas saab vabalt matkata, kartmata mõnda sõgedat eraomanikku, saab nautida kevadist linnulaulu, mootorsae vingumise asemel jne. valitsus aga peab metsa enda omaks ja arvab enesel olevat õigus teha sellega mida iganes. tuletan neile meelde riigi vara on kogu rahva vara. mets ei ole mingi tehas, mille erastamine eriti kellelegi korda ei lähe, kuna puudub emotsionaalne side. sellistel puhkudel peab riik korraldama rahvaküsitluse, kas ikka rahvas tahab oma vara maha parseldada, vaevalt reformierakonna valiad on sellise mandaadi neile andnud, olen kindel, et enamus nende valiatest ei poolda sellist asja. aga referendumit vaevalt tuleb, sest vastus on juba neile teada.

tallinn-usa; tartu-euroopa

vähemalt selline mulje jääb, kui arvestada inimeste suhet autodesse. tallinnas on võrreldes tartuga head rattateed, aga vähe rattureid, tartus siis vastupidi. tartu kihas nädalavahetusel ratturitest ning isegi südatalvisel argipäeval ajavad tartus inimesed jalgrattaga oma asju. nii tundubki, et tartlastel ei ole massiliselt eneseväljendus probleeme, mida peab leevendama autoga.  kummaline on ainult vastupidine linnavalitsuse suhtumine, kui tallinna linnaisiad on rajanud rattateid, siis tartus hakatakse alles nüüd rattateedega tõsisemalt tegelema. teiseks ässitas tartu linnaisad politseid kõnniteel sõitvatele ratturitele  kallale, tallinnas ma küll kuulnud ei ole ja pole ka ise kogenud, et kõnniteel sõitmise eest oleks trahvi tehtud. euroopa linnad kubisevad ratturitest, usa omad autodest, kaks erinevat kultuuri, üks orienteeritud tagasihoidlikusele, teine raiskamisele. väike eesti, aga kaks erinevat olemust.