vaesusest

vaene on see, kellel on midagi vaja.(üks teadja ütles nii)

mõtteid orjusest

ajaloost teame, et ega ori tahnudki nii väga vabaks saada, pigem unistas kergemast tööst ja rohkemast hüvedest. mässati ikka rohkem raskete elu-ja töötingimuste vastu, kui vabaduse eest. vabadus tähendab vastutust ja oma peaga mõtlemist, aga see on juba raske, nii ongi lihtsam kui sinu eest peab hoolt kandma orjapidaja. sama toimub ka praegu, enamus tahavad olla palgaorjad, aga mitte ettevõtjad, või lihtsalt vabad kulgejad. teed oma töölõigu ära ning vastutad ainult selle piires. palgaori hakkab protestima ainult siis, kui palk liiga väike on ning tarbimise võimalused kahanevad. protestidel nõutakse tööd ja head palka, mitte aga võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

lapse eest lisahääl-tänan ei !

kas te kujutate ette, mis hakkab juhtuma kohalikel valimistel, maa piirkondades, kus paljude suurperede vanemad on vähese haridusega, kitsa silmaringiga, töötud, ilma rahata jne, kus volikokku pääseb juba 50 häälega?   kohalik poliitik läheb sellise pere juurde viib isale paar suurt õlut, pereemale uue hilbu, lastele nänni, mis te arvate kes siis need pere 10 häält saavad ? ennustus riigikogu valimistel, meie armsad kaks populaarsemat erakonda saaksid veel rohkem hääli, mille tulemusena tumenevad pilved horisondil velgi.

kummardus lääne kapitalile

lääne kapital on meil püha lehma staatuses, hirmust vene kapitali ees. kodumaist kapitali ei peeta vist üldse kapitaliks, lihtsalt nii sama matside nokitseniseks. usk lääne kapitali pühadusse ja lunastavasse mõjusse ei ole kadunud isegi peale mitmekordseid persest tõmbamisi. nimekiri on pikk: tallinna vesi, enron(eesti energia erastamise katse, eesti raudtee, skandinaavia metsafirmad, rootsi pangad jne jne. ja aborigeenid on rõõmsad töökohtade üle, mis aitavad kaasa rahva tegeliku rikkuse hävimisele. klaashelmestega vehkimine mõjub maarahvale hüpnotiseerivalt, selle alla langevad isegi meie poolt valitud ja palavalt armastatud juhid. lääne kapital peab aitama meil saada euroopa 5 rikkama riigi sekka, õnneks tuli reaalsus tagasi, selle hind oleks olnud kohutav.

õnnelikum või õiglasem tulevik kõigile

mida inimesed ka ei räägiks, õnn peitub ikka rahas, vähemalt enamuse käitumine näitab nii. õnne ihalus sunnib tööle ja tarbima, tekitades illusiooni, et kõik võivad saada jõukaks. tekib tarbimise ja raiskamise ühiskond, aga kuna kõik ei saa saada hüvedest osa, siis toimub see vaeste maade inimeste madalate palkade ja keskkonna hävitamise arvelt. õiglasema tuleviku tahe tekitab revolutsioone, kõigi esmavajadused saagu rahuldatud. mõlemad on illusioonid. lähimas tulevikus ei saabu õiglast ühiskonda või maailma, kus kõik saavad esmavajadused rahuldatud. inimesi on maailma ressursside jaoks lihtsalt liiga palju ja eluviisid jätkusuutmatud.