nii mõnigi on saanud pasunasse mõne suure ja tugeva tüübi käest, pole hullu olnud, füüsiline valu kaob kiiresti. aga tihti on suure ja tugeva seljataga kamp nõrgukesi, kes siis kui oled suurema käest esimesena pasunasse saanud, tulevad tema selja tagant ning löövad veel lõpuks jalaga, kui oled juba pikali maas. mäletan, et need tüübid tekitasid kõige suuremat jälestust. nad kiitsid alati suurele poisile takka, lootes nii saavutada soosingut. soosing oli tavaliselt väga habras ja muutuv ning ega suure poisi võimgi polnud igavene. usa seljatagune on meile turvagarantiiks vene vastu. aga kui usa peaks langema, kas ei saa meie saatus olema seda kohutavam, kas ei tule ja anna meile siis lõuksi kõik need, keda olema suure poisi selja tagant torkinud ja jalaga löönud ? mind teevad sellised visioonid igaljuhul murelikuks. äkki on siiski olemas mõni teine koostöövorm usaga, mitte selline tavaline äbariku ja suurepoisi variant.
13
juuli
09
0 Vastust to “eesti-usa suhetest”