raha ja vabadus

oleme kuulnud ja ka ise mõelnud, et kui saaks palju raha küll siis oleks vabadus. saaksime teha mida tahame ja elada kus tahame. esmapilgul paistabki nii olevat. aga vastuolu on selles, et raha on  suurim sõltuvus. kui sul on panga arvel kopsakas summa siis sa sõltudki sellest, kujundades oma eluviisi selle järgi. kui aga puudub suurem summa pangaarvel, siis on sõltuvus rahast eriti nähtav, sõltud töökohast, pankadest, turuhindades, pensionist jne. igaljuhul on sõltuvus rahast. nii siis tegeliku vabaduse tagab eluviis, mis sõltub võimalikult vähe rahast. päris ilma rahata on keeruline, aga vähesemaga saab hakkama küll.

kuidas saab ikka nii loll olla ?

kuidas see inimene ikka nii loll on ? me ei ole inimesed oleme lüpsilehmad, keda lüpsavad: pankurid, arendajad, kaupmehed, mõttetu nänni tootjad, ravimifirmad, kapitali omanikud, pensionifondid, veefirmad, toiduainete tootjad, autotööstus, riik, kaevandajad jne jne. ja ise oleme veel sellega rahul ja peame seda kõrgelt arenenud ühiskonnaks.

ubuntu ja evolutsioon

akadeemia on ennegi hea sõnaga kirjutanud ubuntust. lisaks eelnenule järgib ubuntu ka evolutsioonilist protsessi, toimub programmi pidev loomine. oluline on, et tarkvara uueneks ja täieneks pidevalt. ubuntul tuleb igal aastal kaks uut versiooni ning toimub pidev vigade parandus ja uuendus. uuendamishaldur pakub pea iga päev muutusi. ubuntut loob ülemaailmne võrgustik, lõpliku lihvi annab lõuna-aafrikas asuv väike, kuid toimekas keskus.

raamatusoovitus: maailmatants

kirjutatud elisabet sahtourise poolt. uued ning taasavastatud vaatenurgad evolutsioonile. mina sain siit palju uusi teadmisi, vanadele kinnitust ja ka uusi seoseid.

oma piiratuses ja ülbuses on inimene ikka arvanud, et rakud on loodud tema jaoks, on tema ehituskivid, aga tegelikult on rakud loonud inimese, kui mingi ajutise vormi, lihtsalt iseenda eluspüsimiseks. rakk ei ole mingi ajudeta amööb, vaid väga nutikas tegelane.

darwin pidas evolutsiooni tõukejõuks armutut konkurentsi, kuid tegelikult järgneb konkurentsile alati koostöö, inimene on rakkude keerulise koostöö hea näide. rakud on moodustanud riigi- inimese ja pannud seda juhtima aju-valitsuse. nii, et riik pole mingi hälbimine, pigem on eksitud riikide toimemehhanismides.

maailmatants oleks vajalik koolihariduse osana.

kes jäävad ellu ?

ajaloost teame, et kui tehniliselt arenenud tsivilisatsioonid oma raskuse all kokku kukuvad, võtavad nende maad üle enamasti primitiivsemad rahvad. arvatavasti jäävad ellu ka tsivilisatsioonis elanud ja primitiivsemat elu harrastanud inimesed, kes ajapikku segunevad uustulnukatega. kui peaks saabuma lääne tsivilisatsiooni lõpp, kaovad esinesena inimesed, kes on sõltuvad tehiskütustest, välisenergiast ja teenindusest. kes ei oska ise toitu kasvatada ega hankida ning ellu jääda kui keskküte nende elamist ei soojenda. võimust võtavad jälle primitiivsemad rahvad, kes oskavad hakkama saada ainult oma lihaste jõule, samuti inimesed kes pole lääne tsivilisatsioonis läinud kaasa liigse  tehnika arenguga, või loobunud sellest, omades teadmisi ja oskusi toimetulekuks omal jõul. kas ei peaks olema üks osa meie  julgeolekust selliste oskuste säilitamine ?

liberalism vs anarhism

olen sellise päälkirja all ühe üllitise avaldanud. nüüd siis kirjutan lisa.  liberalistid, st need keda meie tunneme turufundamentalistidena, lammutavad ühiskonda indiviidideks. on ju üksikisik rohkem turu meelevallas ja sellest sõltuv. liberaalid rõhutavad indiviidi majanduslikke õigusi  ja õigust kulutada kasumit eelkõige omaenese heaoluks. anarhistid, st mitte kõik voolud, lammutavad ühiskonna vanu ja iganenud kooslusi, et saaksid tekkida uued, vabatahtlikud kooslused: kogukonnad, kommuunid, kodanikeühendused, seltsid jne jne. anarhistid rõhuvad eelkõige solidaarsusele.

ökoloogiline pankrot

üle oma võimete laenamist peetakse rumaluse ja lühinägelikuse näitajaks. samas laename ise looduselt järjest kiirenevas tempos. miks ? ahnus ? muidugi see pimestab. teiseks elame illusioonis, et loodus on meie oma. kolmandaks enamus ei teagi oma tegevuse mõjust, kuna nad ei pea looduselt võtmist laenamiseks, ega arva, et see tuleb tagastada, või muidu saabub ökoloogiline pankrot. ökoloogilise jalajälje kalkulaator peaks olema selgeks tehtud juba algkoolis. selle kasutamine peaks olema pidev, et hoida tasakaal nullis. kalkulaatorit saaks kasutada, mitte ainult enda ja pere jalajälje mõõtmiseks, vaid ka oma ettevõtte mõju arvestamiseks.

olla või omada ?

inspireeritud erich frommi raamatust: „omada või olla“.

tahe omada on vaevanud lääne kultuuri kaua, nüüd on seda omaks võtmas ka ida kultuur, kuid selle uues vormis. kunagi oluline omamime, omand pidi olema igikestev, edasi antav isalt pojale, täna on oluline omastamine. ei ole oluline asja kestvus, sest rahulduse saab hoopis omastamise protsessist, lisaks peab omastatav olema vingem, kui teistel. rikas konkureerib teise rikkaga ning vaene teise vaesega, igaüks oma võimaluste piires. tung omandile tingib vajaduse teha rohkem tööd, sest ainult tööd tehes on võimalik suurendada omastamis protsesside ja omandi hulka ja suurust. omand ja omandamine on alati piiratud ning piiratusele suunduv. olejad rahulduvad olemuse ja olemisega. kuna nende vajadus midagi omastada on väike, siis saavad nad nürida töö tegemise asemel olla ja luua.

kellest me sõltume

• heaolu-tööjõuturust
• rahaasjad-pankadest
• toit-põllumehest, tootjast ja kaupmehest
• haridus-valitsusest
• vabaaeg-televiisorist ja seltskonnaajakirjadest

mis siis meist endast sõltub ?

jõudeelu

ilmas on kõige kasulikum tegevus  jõudeelu. ei ole frustreerivamat, nüristavamat, manduvamat, depressiivsemat, ajusid suretavamat, tervist ruineerivamat tegevust, kui töö. kaunemad asjad on loodud ikka jõudeelu hetkedel, perega ja sõpradega veedetud aeg, kunst, luule jne. tööga kurnatakse maad, saastatakse loodust, tekitatakse mürke, valmistatakse tuumarelvi, kilet, hummereid, ülikondi ja muud rämpsu. ah kas ei ole mitte mõnus veeta sõpradega aega, nii palju kui süda ihkab, tormamata tööle, või tööle mõtlemata, veeta päevi raamatukogudes, metsas, mere ääres, peenramaal, maja ehitades,  perega, armukesega, luuletades, joonistades, meisterdades, lugedes, pilvi vaadates, õlut libistades, teed juues jne. võrratu!