raha ja vabadus

oleme kuulnud ja ka ise mõelnud, et kui saaks palju raha küll siis oleks vabadus. saaksime teha mida tahame ja elada kus tahame. esmapilgul paistabki nii olevat. aga vastuolu on selles, et raha on  suurim sõltuvus. kui sul on panga arvel kopsakas summa siis sa sõltudki sellest, kujundades oma eluviisi selle järgi. kui aga puudub suurem summa pangaarvel, siis on sõltuvus rahast eriti nähtav, sõltud töökohast, pankadest, turuhindades, pensionist jne. igaljuhul on sõltuvus rahast. nii siis tegeliku vabaduse tagab eluviis, mis sõltub võimalikult vähe rahast. päris ilma rahata on keeruline, aga vähesemaga saab hakkama küll.

kuidas saab ikka nii loll olla ?

kuidas see inimene ikka nii loll on ? me ei ole inimesed oleme lüpsilehmad, keda lüpsavad: pankurid, arendajad, kaupmehed, mõttetu nänni tootjad, ravimifirmad, kapitali omanikud, pensionifondid, veefirmad, toiduainete tootjad, autotööstus, riik, kaevandajad jne jne. ja ise oleme veel sellega rahul ja peame seda kõrgelt arenenud ühiskonnaks.

ubuntu ja evolutsioon

akadeemia on ennegi hea sõnaga kirjutanud ubuntust. lisaks eelnenule järgib ubuntu ka evolutsioonilist protsessi, toimub programmi pidev loomine. oluline on, et tarkvara uueneks ja täieneks pidevalt. ubuntul tuleb igal aastal kaks uut versiooni ning toimub pidev vigade parandus ja uuendus. uuendamishaldur pakub pea iga päev muutusi. ubuntut loob ülemaailmne võrgustik, lõpliku lihvi annab lõuna-aafrikas asuv väike, kuid toimekas keskus.

kes jäävad ellu ?

ajaloost teame, et kui tehniliselt arenenud tsivilisatsioonid oma raskuse all kokku kukuvad, võtavad nende maad üle enamasti primitiivsemad rahvad. arvatavasti jäävad ellu ka tsivilisatsioonis elanud ja primitiivsemat elu harrastanud inimesed, kes ajapikku segunevad uustulnukatega. kui peaks saabuma lääne tsivilisatsiooni lõpp, kaovad esinesena inimesed, kes on sõltuvad tehiskütustest, välisenergiast ja teenindusest. kes ei oska ise toitu kasvatada ega hankida ning ellu jääda kui keskküte nende elamist ei soojenda. võimust võtavad jälle primitiivsemad rahvad, kes oskavad hakkama saada ainult oma lihaste jõule, samuti inimesed kes pole lääne tsivilisatsioonis läinud kaasa liigse  tehnika arenguga, või loobunud sellest, omades teadmisi ja oskusi toimetulekuks omal jõul. kas ei peaks olema üks osa meie  julgeolekust selliste oskuste säilitamine ?

olla või omada ?

inspireeritud erich frommi raamatust: „omada või olla“.

tahe omada on vaevanud lääne kultuuri kaua, nüüd on seda omaks võtmas ka ida kultuur, kuid selle uues vormis. kunagi oluline omamime, omand pidi olema igikestev, edasi antav isalt pojale, täna on oluline omastamine. ei ole oluline asja kestvus, sest rahulduse saab hoopis omastamise protsessist, lisaks peab omastatav olema vingem, kui teistel. rikas konkureerib teise rikkaga ning vaene teise vaesega, igaüks oma võimaluste piires. tung omandile tingib vajaduse teha rohkem tööd, sest ainult tööd tehes on võimalik suurendada omastamis protsesside ja omandi hulka ja suurust. omand ja omandamine on alati piiratud ning piiratusele suunduv. olejad rahulduvad olemuse ja olemisega. kuna nende vajadus midagi omastada on väike, siis saavad nad nürida töö tegemise asemel olla ja luua.

kellest me sõltume

• heaolu-tööjõuturust
• rahaasjad-pankadest
• toit-põllumehest, tootjast ja kaupmehest
• haridus-valitsusest
• vabaaeg-televiisorist ja seltskonnaajakirjadest

mis siis meist endast sõltub ?

jõudeelu

ilmas on kõige kasulikum tegevus  jõudeelu. ei ole frustreerivamat, nüristavamat, manduvamat, depressiivsemat, ajusid suretavamat, tervist ruineerivamat tegevust, kui töö. kaunemad asjad on loodud ikka jõudeelu hetkedel, perega ja sõpradega veedetud aeg, kunst, luule jne. tööga kurnatakse maad, saastatakse loodust, tekitatakse mürke, valmistatakse tuumarelvi, kilet, hummereid, ülikondi ja muud rämpsu. ah kas ei ole mitte mõnus veeta sõpradega aega, nii palju kui süda ihkab, tormamata tööle, või tööle mõtlemata, veeta päevi raamatukogudes, metsas, mere ääres, peenramaal, maja ehitades,  perega, armukesega, luuletades, joonistades, meisterdades, lugedes, pilvi vaadates, õlut libistades, teed juues jne. võrratu!

nimevahetus

otsustasin vahelduseks vahetada akadeemia nime. igasugu ismid hakkavd mulle järjest vastumeelsemaks muutuma. anarhia on ju ilus nimi, kuigi paljudes eelarvamusi ja õudu tekitav, sest seostub korra puudumise, röövimiste, vägivallatsemise, ülekohtuga jne.  aga kas kord tagab alati turvalisuse, saksamaal valitses kord, stalin lõi venemaal korra majja, selle korraga saadeti surma kümneid miljoneid inimesi. ohtlikud on nii absoluutne võim ja kord, kui ka olukord, kus kõik teevad , mis aga päehe tuleb, tulemus kipub sama olema.  äkki on ideaal, kuskil korra ja anarhia vahepääl. inimesi tuleb ikka ohjata, muidu nad laastavad maa ja tapavad üksteist maha, või laenavad ennast lõhki, töötavad lolliks ning tarbivad arutult. laskem oma ellu rohkem anarhiat ja taod, aga kontrolligem seda, mis võib teistele kahju tuua.

tänapäeva orjad

enamusele on orjus kas vabatahtlik, või siis pool vabatahtlik.

• rahaorjus
• pangaorjus
• laenuorjus
• tööorjus
• palgaorjus
• ostuorjus
• autoorjus
• elustiiliorjus
• moeorjus
• uue orjus
• ajaorjus

jne jne

karusloom ja inimene

mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.