kellele on kasulik globaalne vabaturg ?

ikka hargmaistele suurkorporatsioonidele. ostjale mitte, kuigi alguses võib nii tunduda, kuna koduturule sisenevad suurfirmad löövad hinnad alla, kuid olles alla neelanud või välja tõrjunud kohalikud, tõusevad hinnad ja halveneb kvaliteet. paradoks on see, et vabaturg soodustab monopolide teket. eelistan kohalikke väiketootjaid ja pikemas perspektiivis olen võidus.

Otse tootjalt tarbijale

kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-seadus-toesti-seljatab-terve-moistuse.d?id=25714119

http://kuusaluott.weebly.com/

eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.

jõudu kuusalu rahvale

kus hoiad oma raha sina ?

huvitav, kui paljud mõtlevad selle peale, kuidas kasutavad nende hoiustatud raha pangad? kas tulevad kõne alla veel mingid mõõtmed peale intressi ja teenustasude suuruse? mul on tunne, et väga väheseid huvitab millistesse projektidesse nende raha investeeritakse, või välja laenatakse ja kui huvitabki, siis seda kontrollida on pea võimatu. mina sooviks, et minu raha ei kasutataks keskkonda hävitavates projektides, vastupidi et investeeritakse ettevõtmistesse, mis aitavad säilitada ökosüsteeme. kas mul on võimalus oma soovi siin eestimaal rahuldada, ei ole. üle maailma on olemas panku ja investeerimisettevõtteid, kes laenavad raha ainult keskkonnasõbralikesse projektidesse. aga kas ma peaksin omama arvet, kuhu laekub mu kasin sissetulek kuskil inglismaal ? mis oleks alternatiiv ? hoiu-laenu ühistu ? neid on eestis mõned, aga kahjuks on need seadusega määratud sunnismaiseks ja on igati ahistatud. luua investeerimisfond, või laenukontor ? lisaks kõigeks selleks puuduvad mul veel teadmised, rabeleda kontoris ja ka igasugune algkapital. kolmas võimalus on hoida raha sukasääres, aga turvalisuse mõttes on mitte just eriti mõistlik. üks võimalus on veel, elada reaalajas ja hoida oma pangakonto nulli lähedal, et minu teenitud rahaga ei finantseeritaks sobimatuid projekte.

petlik majanduskasv

majanduskasv kajastab ainult raha liikumis ja selle juurde tekkimist. kui me lahutame kasvust maha inimeste halvenenud tevise ja ökosüsteemide hävimise, siis on see kasv alati miinuses. majanduskasv peaks olema inimeste jaoks, tagama neile esmavajaduste rahuldamise, tervishoiu ja hariduse. hetkel on inimesed majanduskasvu jaoks, meie haridus pakub ainult seda mis on vajalik majandusele ja tervishoid hoiab inimesi nii palju järjepeal, et nad on võimelised kasvu heaks rügama. majandus võiks luua ainult nii palju,kui elus püsimiseks hädavajalik ning tingimused elunautimiseks, mitte aga toota mõttetut rämpsu.

intresside imeline maailm

wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:

• kaevandaja
• logistika
• töötleja
• reklaamiagentuur
• hulgimüüa
• jaemüüa
• pank 1

suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija  intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.

energiajulgeolek

energiajulgeoleks sõltub energiasõltuvusest, mida suurem on sõltuvus seda haavatavam süsteem on, nii sisemistele, kui välimistele teguritele. meie valitud helgedpead pakuvad julgeoleku probleemi lahendamiseks tuumajaama, aga kas see lahendab probleemi ? ei sest sõltuvus energiast jääb samaks, või isegi suureneb. energiajulgeoleku probleemi kõige odavam ja kiirem lahendus on sõltuvuse vähendamine, see tähendab kodumajapidamiste ja ettevõtete energia tõhususe suurendamist ja seni toimuva mõttetu raiskamise vähendamist. nii kataksime oma vajadused ära päikese-, tuule-, puidu-ja pisku põlevkivienergiaga, selle viimase kasutust tuleks muidugi tõhustada ja C02 heitmetele lahendus leida. nii kaua, kui eesti ja euroopa on energiasõltuvuses, sõltume ka venemaast.

kummardus lääne kapitalile

lääne kapital on meil püha lehma staatuses, hirmust vene kapitali ees. kodumaist kapitali ei peeta vist üldse kapitaliks, lihtsalt nii sama matside nokitseniseks. usk lääne kapitali pühadusse ja lunastavasse mõjusse ei ole kadunud isegi peale mitmekordseid persest tõmbamisi. nimekiri on pikk: tallinna vesi, enron(eesti energia erastamise katse, eesti raudtee, skandinaavia metsafirmad, rootsi pangad jne jne. ja aborigeenid on rõõmsad töökohtade üle, mis aitavad kaasa rahva tegeliku rikkuse hävimisele. klaashelmestega vehkimine mõjub maarahvale hüpnotiseerivalt, selle alla langevad isegi meie poolt valitud ja palavalt armastatud juhid. lääne kapital peab aitama meil saada euroopa 5 rikkama riigi sekka, õnneks tuli reaalsus tagasi, selle hind oleks olnud kohutav.

kus pesitseb viga ?

õppides ülikoolis majandust, hakkas mulle tunduma, et rahanduses on midagi valesti, aga ma ei saanud mis nimelt.  nagu koitis, et viga peitub raha ja turuga seoses. siis sattusid mu kätte kalev jaiki raamatud kaks majandusteadust ja majandusalased mõisted. neid raamatuid lugedes sain aru, et olin vaistlikult õige suuna leidnud, raha ei saa olla kaup, ega olla kaubana turul. kui raha on kaup, siis on tal hind ja  hind kõigub. see teeb kogu majanduse haavatavaks ja ebastabiilseks. raha peab jääma võlakirjaks . sama kehtib kõikide finantsinstrumentide(aktsiad, võlakirjad jne) kohta. kui ma näiteks teenin tööga tunnis pool kotti kartuleid, siis  raha hinna muutudes teenin järsku hoopis veerand kotti kartuleid, kuigi tööd tegin ma sama palju ja ka kartulite tootmine maksis sama palju, kui enne. kas ei peaks riigid selle asemel, et raha-ja aktsiaturge ergutada, need hoopis sulgema ? kes tahab tegevuseks lisaraha saada võib emiteerida nimelisi ja tähtajalisi võlakirju, milliseid ei saa edasi müüa, ainult pärandada.

kuhu kaob raha ?

raha , mida tekitasid juurde finantsturud ja millel polnud mingit reaalset katet, põleb suure leegiga majanduskriisis.

hõlptulu

mõne minuti tagasi tegin pliidi alla tule, et saaks teha süüa ja tuppa sooja. rahaliselt ei läinud see mulle pea midagi maksma, kuna küttematerjaliks hagu, mille lõikasin käsisaega. küttematerjali e hüve sain ma otseselt ilma raha vahenduseta, st ma tegin seda ainult iseendale, aga mitte pangale, tööandjale, kapitalile jne. minu jaoks on sellel sületäiel alati ühesugune hind, olenemata majanduse olukorrast, töökohast, raha hinnast, krediidi võimalikusest jne.