kuhu kaob raha ?

raha , mida tekitasid juurde finantsturud ja millel polnud mingit reaalset katet, põleb suure leegiga majanduskriisis.

hõlptulu

mõne minuti tagasi tegin pliidi alla tule, et saaks teha süüa ja tuppa sooja. rahaliselt ei läinud see mulle pea midagi maksma, kuna küttematerjaliks hagu, mille lõikasin käsisaega. küttematerjali e hüve sain ma otseselt ilma raha vahenduseta, st ma tegin seda ainult iseendale, aga mitte pangale, tööandjale, kapitalile jne. minu jaoks on sellel sületäiel alati ühesugune hind, olenemata majanduse olukorrast, töökohast, raha hinnast, krediidi võimalikusest jne.

ettevõtlusest

üks viis kuidas endale ja oma perele leib lauale tuua on hakata tegelema ettevõtlusega. aga miks seda võimalust kasutatakse vähe ? üks põhjus rahva vähene ettevõtlikus, mida kinnitab ka statistika. olulisem põhjus on  inimeste arusaamine ettevõtlusest. meile serveeritakse seda kui midagi suurt ja erakordset, millega saavad hakkama ainult erilised inimesed. et, äri on see kui sul on palju töötajaid, kontor või tehas. tundub, et ka valitsus on sama meelt. tegelikult on ettevõtja ka turul hapukapsast müüv vanamutt  või keldrikunkus kingi parandav vanamees. selline väike nokitsemine ongi ettevõtluse alus. võib hakata tegema head hapukapsast ja müüma seda oma tuttavatele ning turul. ah, et peab olema idee, mis  komeedina orbiidile lennutab ja rikkaks teeb, pole mõtet sellega oma pead vaevata, selliseid ideid tuleb harva, hoida ainult silmad lahti ja väikeseid ideid tuleb kuhjaga. ütlete, et kapsamüüjaid on turul palju ja rohkem ei mahu, mahub ikka, saab teha paremini ja teistmoodi. oleks mõnus, kui keegi üllataks uute hapukapsa maitsetega, muidu olemegi juba sajandeid pidanud ainult mõnega läbi ajama. suurte tegijate kadumine turult annab võimaluse väiksematele ja paindlikematele. garaažis akanaid  on kindlasti odavam ja rahulikum vorpida, kui suurt tehast langeval turul elus hoida. osade tellimuste eest võib tasu vastu võtta natuuras, kes maksab meega, kes talvekartuliga, kes annab oma varudest mõne tööriista jne.elamiseks läheb vaja ka raha, kuid uskumatult palju  vajaminevat saab ka ilma raha vahenduseta hankida. riik peaks mõtlema hoopis selliste väikeste nokitsejate toetamisele, sest sealt tulevad uued töökohad, ideed jne. üks võimalus oleks vähendada fie-de sotsmaksu ja tulumaksu. on juba maksuameti asi, välja selekteerida need, kes seda kuritarvitavad.

töö on ületähtsustatud

inimesed on oma elu korraldamisel võtnud aluseks töö ja sealt tulenevad hüved ning võimalused. ühesõnaga kõik on seotud tööga ja kui see peaks kaduma on jama majas, sest ollakse ennast sisse mässinud rahavõrku. samuti on tööst sõltuv riik ja ühiskond. kuna töökohad on kõige tähtsamad, siis tuuakse ohvriks keskkond, inimsuhted jne, kõik mis on mõnusaks eluks vajalik. ei osata enam näha muid alternatiive, nii karjubki obama appi: inimesed ärge lõpetage tarbimist, ostke nagu varem. hirm töökohtade kadumise ees on suur, sest see võib viia usa senise riigikorralduse kokkuvarisemiseni. äkki peaks varakult hakkama riiki nii ümber korraldama, et see ei sõltuks ainult töökohtadest, viimases hädas seda tehes võib asi minna verevalamiseni ja seda pole nüüd küll vaja. kas siis tõesti ei nähta, et selle jamani viiski ületarbimine, millest tekkisid illusoorsed töökohad, mida tegelikult tekkima ei oleks pidanudki. teiseks kuidas saab samas mahus edasi tarbida, kui raha otsas, võib ju tahta ostupidu jätkata, aga kui pappi pole ja laenud kaelas pole see lihtsalt võimalik. tuleks siiski näha teistmoodi võimalusi, kuidas elu, ühiskonda ja riiki korraldada. senine viib varem või hiljem katastroofini, praegune olukord võib olla lihtsalt märk tulenevast suuremast jamast, või siis ongi juba jama käes. kes varem suudavad muutuda, need jäävad ellu.

elu kui arvutimäng

eesmärk: võidab see kellel on rohkem uusi asju

vahend: raha

vahendi hankimine: palgaorjus, kuritegevus, bisnis, sms laen, looduse ekspluateerimine

tegevuse kaasnähud: hävinenud elutegevus maal(pole oluline, kuna eesmärk pühitseb abinõu)

tegevuspaik: polsterdatud põrgu e. tsivilisatsioon

turufundamentalistide kaheldav eeldus

turufundamentalistide vabaturu eelduseks on, et turuosalised käituvad ratsionaalselt ning seega käitub ka turg ratsionaalselt. aga elu näitab juba ammu midagi muud. osalejaid suunavad hoopis emotsioonid, eelkõige ahnus. aga ikka ja jälle astutakse ühe ja sama reha otsa. koolis majandust õppides, korrutati meile, et turud on ratsionaalsed, juba siis tekkisid mul kahtlused selle teooria paikapidavuses. vabaturumajandus toimiks, kui kriitiline mass inimesi mõtleks ratsionaalselt.

mida me ootame ?

ootame, et valitsus ja riigikogu leiaks probleemidele lahenduse. kes neid enam ei usalda, ootab et lahenduse toovad majandusmehed-spetsialistid. kolmandad loodavad, et probleemile leiavad lahenduse täiesti uued tegijad, või siis hoopis uued tehnoloogiad jne jne. tegelikult hakkavad lahendused meist endist, nii et peale pankroti, või töö juurest suusa saamist väike puhkus ja siis teistmoodi lahendusi, või uusi alternatiive looma.

mineviku lõks

valitsused ja majandusinimesed püüavad majandust tagasi tõsta vanle teele, ehk siis sinna samasse, kus ta suure kiirusega teelt välja põrutas. taotakse uskumatuid summasid maksumaksjate ja laenajate raha, vanade tehnoloogiate, süsteemide, ideoloogiate, institutsioonide elus hoidmiseks. milleks ? kas hirmust tundmatu tuleviku ees ? vana mugav tuntud rada tundub turvaline. tuleb välja, et see turvalisus on puhas illusioon, aga ikkagi püüeldakse sinna poole. mingid tähtsad eesti äri- ja arvamusliidrid kohtusid hotell olümpias arutamaks tulevikku. kohtuti samas vanas mandunud õhkonnas, mugavad toolid, powerpoint, gatering, peened napsid. millised uued ja äkilised ideed sellises sumbunud õhustikus saavad tekkida ? väga vähesed ! parimad ideed tekivad ikka kuskil askeetlikemates garaaži või keldri tingimustes. tean omast käest kui raske on loobuda vanast sisse harjunud ettevõtmisest, mis ei paku vaimule enam midagi, kuid siiski on veel toeks rahakotile.

odava elektri illusioon

räägitakse, et meil on odav elekter, see andvat meile konkurentsieelise. nagu näha pole suudetud seda võimalust kasutada, vaid hoopis on viinud raiskamiseni. riigid kus elekter kallis on tehnoloogia efektiivne ning olenemata energia hinnast, meiega võrreldes suurem konkurentsieelis. teiseks koormab doteeritud elektrienergia riigieelarvet.

ükski ism ei päästa majandust, ega maailma

pigem võimalikult paljude ismide tasakaal, et üks ei pääseks domineerima. asi lähebki tasakaalust välja kui üks pääseb liialt esile, selljuhul võimenduvad tema nõrkused. hetkel valitsev turufundamentalism on oma nõrkused paljastanud ja seda majandusel ja inimestele väga ebameeldival moel. kui aga saaks domineerima, hetkel pead tõstev sotsialism, juhtuks sama. mõne ajapärast lööksid välja selle ismi nõrkused ja vead, tulemus oleks sama. asja ravitsemine parem, või vasakpoolsusega on sümptomite ravimine, vaieldakse küsimuse üle kas paiset peaksid ravima arstid, kelledel on võrdne palk, või siis kus mõnel on tasu suurem.. põhjuseid tuleb otsida tsivilisatsiooni alustest, siin ei ole vahet, kas lääne, või ida tsivilisatsioon, tekkinud on nad samadel alustel, ehk siis põllumajanduse tekkega. sealt edasi läks asi juba tööni, kasumiteni, intressideni, võõraste lihaste ekspluateerimiseni jne.