ajaloost teame, et kui tehniliselt arenenud tsivilisatsioonid oma raskuse all kokku kukuvad, võtavad nende maad üle enamasti primitiivsemad rahvad. arvatavasti jäävad ellu ka tsivilisatsioonis elanud ja primitiivsemat elu harrastanud inimesed, kes ajapikku segunevad uustulnukatega. kui peaks saabuma lääne tsivilisatsiooni lõpp, kaovad esinesena inimesed, kes on sõltuvad tehiskütustest, välisenergiast ja teenindusest. kes ei oska ise toitu kasvatada ega hankida ning ellu jääda kui keskküte nende elamist ei soojenda. võimust võtavad jälle primitiivsemad rahvad, kes oskavad hakkama saada ainult oma lihaste jõule, samuti inimesed kes pole lääne tsivilisatsioonis läinud kaasa liigse tehnika arenguga, või loobunud sellest, omades teadmisi ja oskusi toimetulekuks omal jõul. kas ei peaks olema üks osa meie julgeolekust selliste oskuste säilitamine ?
Archive for the 'ühiskond' Category
kes jäävad ellu ?
liberalism vs anarhism
olen sellise päälkirja all ühe üllitise avaldanud. nüüd siis kirjutan lisa. liberalistid, st need keda meie tunneme turufundamentalistidena, lammutavad ühiskonda indiviidideks. on ju üksikisik rohkem turu meelevallas ja sellest sõltuv. liberaalid rõhutavad indiviidi majanduslikke õigusi ja õigust kulutada kasumit eelkõige omaenese heaoluks. anarhistid, st mitte kõik voolud, lammutavad ühiskonna vanu ja iganenud kooslusi, et saaksid tekkida uued, vabatahtlikud kooslused: kogukonnad, kommuunid, kodanikeühendused, seltsid jne jne. anarhistid rõhuvad eelkõige solidaarsusele.
jõudeelu
ilmas on kõige kasulikum tegevus jõudeelu. ei ole frustreerivamat, nüristavamat, manduvamat, depressiivsemat, ajusid suretavamat, tervist ruineerivamat tegevust, kui töö. kaunemad asjad on loodud ikka jõudeelu hetkedel, perega ja sõpradega veedetud aeg, kunst, luule jne. tööga kurnatakse maad, saastatakse loodust, tekitatakse mürke, valmistatakse tuumarelvi, kilet, hummereid, ülikondi ja muud rämpsu. ah kas ei ole mitte mõnus veeta sõpradega aega, nii palju kui süda ihkab, tormamata tööle, või tööle mõtlemata, veeta päevi raamatukogudes, metsas, mere ääres, peenramaal, maja ehitades, perega, armukesega, luuletades, joonistades, meisterdades, lugedes, pilvi vaadates, õlut libistades, teed juues jne. võrratu!
nimevahetus
otsustasin vahelduseks vahetada akadeemia nime. igasugu ismid hakkavd mulle järjest vastumeelsemaks muutuma. anarhia on ju ilus nimi, kuigi paljudes eelarvamusi ja õudu tekitav, sest seostub korra puudumise, röövimiste, vägivallatsemise, ülekohtuga jne. aga kas kord tagab alati turvalisuse, saksamaal valitses kord, stalin lõi venemaal korra majja, selle korraga saadeti surma kümneid miljoneid inimesi. ohtlikud on nii absoluutne võim ja kord, kui ka olukord, kus kõik teevad , mis aga päehe tuleb, tulemus kipub sama olema. äkki on ideaal, kuskil korra ja anarhia vahepääl. inimesi tuleb ikka ohjata, muidu nad laastavad maa ja tapavad üksteist maha, või laenavad ennast lõhki, töötavad lolliks ning tarbivad arutult. laskem oma ellu rohkem anarhiat ja taod, aga kontrolligem seda, mis võib teistele kahju tuua.
karusloom ja inimene
mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.
Otse tootjalt tarbijale
kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.
eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.
jõudu kuusalu rahvale
kus hoiad oma raha sina ?
huvitav, kui paljud mõtlevad selle peale, kuidas kasutavad nende hoiustatud raha pangad? kas tulevad kõne alla veel mingid mõõtmed peale intressi ja teenustasude suuruse? mul on tunne, et väga väheseid huvitab millistesse projektidesse nende raha investeeritakse, või välja laenatakse ja kui huvitabki, siis seda kontrollida on pea võimatu. mina sooviks, et minu raha ei kasutataks keskkonda hävitavates projektides, vastupidi et investeeritakse ettevõtmistesse, mis aitavad säilitada ökosüsteeme. kas mul on võimalus oma soovi siin eestimaal rahuldada, ei ole. üle maailma on olemas panku ja investeerimisettevõtteid, kes laenavad raha ainult keskkonnasõbralikesse projektidesse. aga kas ma peaksin omama arvet, kuhu laekub mu kasin sissetulek kuskil inglismaal ? mis oleks alternatiiv ? hoiu-laenu ühistu ? neid on eestis mõned, aga kahjuks on need seadusega määratud sunnismaiseks ja on igati ahistatud. luua investeerimisfond, või laenukontor ? lisaks kõigeks selleks puuduvad mul veel teadmised, rabeleda kontoris ja ka igasugune algkapital. kolmas võimalus on hoida raha sukasääres, aga turvalisuse mõttes on mitte just eriti mõistlik. üks võimalus on veel, elada reaalajas ja hoida oma pangakonto nulli lähedal, et minu teenitud rahaga ei finantseeritaks sobimatuid projekte.
intresside imeline maailm
wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:
- kaevandaja
- logistika
- töötleja
- reklaamiagentuur
- hulgimüüa
- jaemüüa
- pank 1
suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.
rahva kestmajäämine
liialt palju on pandud rõhku meie rahva kestmajäämisel poliitikale, püssidele, keelele, ideoloogiatele, rikkusele, sündivusele jne. ära on unusttud hoopis olulisem asi, rahva vaimne ja füüsiline tervis. tervisega on lood kehvakesed. vaimse tervise viletsat seisu näitavad: alkoholiga liialdamine, olukord liikluses, hummerite suhtarv elanike kohta, töö, raha ning tarbimise kultus, suurenev antidepressantide tarvitajate arv, teleka ees veedetud tundide hulk jne. füüsilise tervise allakäigule viitavad: töövõimetustoetuse saajate hulk, südame-ja veresoonkonnahaiguste hulk, kartulite ja lihaga liialdamine, mugav elu, vähene füüsiline liikumine jne.
lihtne ja mugavusteta elu, auto asemel jala, või jalgrattaga liikumine, töökoormuse vähendamine, igapäevane väike võimlemine, tarbimistemplite külastamise asemel oma väiksela aiamaal nokitsemine, oma kodu ehitamine, loomine, sõpradega logelemine, hobidega tegelemine, rändamine jne peaks tagama rahva vaimu ja füüsise tervema oleku.
õnnelik on rahvas, kellel puudub ajalugu
nii ütles keegi tark, kas tal ei olnud mitte õigus ?
