üks vana juudi lugu räägib piiblist: armasta ligimest nagu iseennast, ülejäänud on kommentaar. mida teevad homode vastased kristlased armastavad iseennast, “väljavalituid”  ja oma usku ning kasutavad relvana piiblit. otsivad piiblist tsitaate, et homodele ära teha, jeesus nimetas seda kirjatundmiseks ja ei teinud sellega mingit tegemist. kas jeesus käis toorarullid kaenlas ja otsis sealt õigustusi,  või kasutas kirjakohti relvadena? ei, tema armastas inimesi nii nagu nad olid, sest nad olid kõik tema õed ja vennad. tema läks inimeste sekka, oli nendega üks, nende heas ja halvas ning kutsus neid meeleparandusele, oli eeskujuks iseendaga. jutustatakse eetikast ja moraalist aga tallatakse jalge alla kõige olulisem, armastus teise inimese vasu olenemata tema patususest. selline topeltmoraal ei ärata usaldust.  minul on ligimese armastusega probleeme, aga ma ei pretendeeri ühiskonna moraalivalvuriks.

nii siis hakkavad tallinlased oma rahakotti kergendama , et tsinovnikute tasud ja heaolu ei väheneks.  arutu tarbimise maksustamine on alati hää mõte, aga sealt korjatav raha peaks minema  kogu ühiskonna hüvanguks, aga mitte äravalitute taskusse. kui selle rahaga toetataks kohalikku tuletõrjet, arstiabi, korrakaitset,  haridust jne on asi korras, raha läheb valupunktidesse ja ühiskonna turvavõrk toimib normaalselt edasi. valijatele meeldimine on kallis lõbu, aga need ennast tüssata lasknud valiad ja lisaks ka need kellel oli mõistust pevad selle kinni maksma.

ajaloost teame, et kui tehniliselt arenenud tsivilisatsioonid oma raskuse all kokku kukuvad, võtavad nende maad üle enamasti primitiivsemad rahvad. arvatavasti jäävad ellu ka tsivilisatsioonis elanud ja primitiivsemat elu harrastanud inimesed, kes ajapikku segunevad uustulnukatega. kui peaks saabuma lääne tsivilisatsiooni lõpp, kaovad esinesena inimesed, kes on sõltuvad tehiskütustest, välisenergiast ja teenindusest. kes ei oska ise toitu kasvatada ega hankida ning ellu jääda kui keskküte nende elamist ei soojenda. võimust võtavad jälle primitiivsemad rahvad, kes oskavad hakkama saada ainult oma lihaste jõule, samuti inimesed kes pole lääne tsivilisatsioonis läinud kaasa liigse  tehnika arenguga, või loobunud sellest, omades teadmisi ja oskusi toimetulekuks omal jõul. kas ei peaks olema üks osa meie  julgeolekust selliste oskuste säilitamine ?

olen sellise päälkirja all ühe üllitise avaldanud. nüüd siis kirjutan lisa.  liberalistid, st need keda meie tunneme turufundamentalistidena, lammutavad ühiskonda indiviidideks. on ju üksikisik rohkem turu meelevallas ja sellest sõltuv. liberaalid rõhutavad indiviidi majanduslikke õigusi  ja õigust kulutada kasumit eelkõige omaenese heaoluks. anarhistid, st mitte kõik voolud, lammutavad ühiskonna vanu ja iganenud kooslusi, et saaksid tekkida uued, vabatahtlikud kooslused: kogukonnad, kommuunid, kodanikeühendused, seltsid jne jne. anarhistid rõhuvad eelkõige solidaarsusele.

ilmas on kõige kasulikum tegevus  jõudeelu. ei ole frustreerivamat, nüristavamat, manduvamat, depressiivsemat, ajusid suretavamat, tervist ruineerivamat tegevust, kui töö. kaunemad asjad on loodud ikka jõudeelu hetkedel, perega ja sõpradega veedetud aeg, kunst, luule jne. tööga kurnatakse maad, saastatakse loodust, tekitatakse mürke, valmistatakse tuumarelvi, kilet, hummereid, ülikondi ja muud rämpsu. ah kas ei ole mitte mõnus veeta sõpradega aega, nii palju kui süda ihkab, tormamata tööle, või tööle mõtlemata, veeta päevi raamatukogudes, metsas, mere ääres, peenramaal, maja ehitades,  perega, armukesega, luuletades, joonistades, meisterdades, lugedes, pilvi vaadates, õlut libistades, teed juues jne. võrratu!

otsustasin vahelduseks vahetada akadeemia nime. igasugu ismid hakkavd mulle järjest vastumeelsemaks muutuma. anarhia on ju ilus nimi, kuigi paljudes eelarvamusi ja õudu tekitav, sest seostub korra puudumise, röövimiste, vägivallatsemise, ülekohtuga jne.  aga kas kord tagab alati turvalisuse, saksamaal valitses kord, stalin lõi venemaal korra majja, selle korraga saadeti surma kümneid miljoneid inimesi. ohtlikud on nii absoluutne võim ja kord, kui ka olukord, kus kõik teevad , mis aga päehe tuleb, tulemus kipub sama olema.  äkki on ideaal, kuskil korra ja anarhia vahepääl. inimesi tuleb ikka ohjata, muidu nad laastavad maa ja tapavad üksteist maha, või laenavad ennast lõhki, töötavad lolliks ning tarbivad arutult. laskem oma ellu rohkem anarhiat ja taod, aga kontrolligem seda, mis võib teistele kahju tuua.

mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.

kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-seadus-toesti-seljatab-terve-moistuse.d?id=25714119

http://kuusaluott.weebly.com/

eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.

jõudu kuusalu rahvale

huvitav, kui paljud mõtlevad selle peale, kuidas kasutavad nende hoiustatud raha pangad? kas tulevad kõne alla veel mingid mõõtmed peale intressi ja teenustasude suuruse? mul on tunne, et väga väheseid huvitab millistesse projektidesse nende raha investeeritakse, või välja laenatakse ja kui huvitabki, siis seda kontrollida on pea võimatu. mina sooviks, et minu raha ei kasutataks keskkonda hävitavates projektides, vastupidi et investeeritakse ettevõtmistesse, mis aitavad säilitada ökosüsteeme. kas mul on võimalus oma soovi siin eestimaal rahuldada, ei ole. üle maailma on olemas panku ja investeerimisettevõtteid, kes laenavad raha ainult keskkonnasõbralikesse projektidesse. aga kas ma peaksin omama arvet, kuhu laekub mu kasin sissetulek kuskil inglismaal ? mis oleks alternatiiv ? hoiu-laenu ühistu ? neid on eestis mõned, aga kahjuks on need seadusega määratud sunnismaiseks ja on igati ahistatud. luua investeerimisfond, või laenukontor ? lisaks kõigeks selleks puuduvad mul veel teadmised, rabeleda kontoris ja ka igasugune algkapital. kolmas võimalus on hoida raha sukasääres, aga turvalisuse mõttes on mitte just eriti mõistlik. üks võimalus on veel, elada reaalajas ja hoida oma pangakonto nulli lähedal, et minu teenitud rahaga ei finantseeritaks sobimatuid projekte.