intresside imeline maailm

wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:

• kaevandaja
• logistika
• töötleja
• reklaamiagentuur
• hulgimüüa
• jaemüüa
• pank 1

suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija  intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.

rahva kestmajäämine

liialt palju on pandud rõhku meie rahva kestmajäämisel poliitikale, püssidele, keelele, ideoloogiatele, rikkusele, sündivusele jne. ära on unusttud hoopis olulisem asi, rahva vaimne ja füüsiline tervis. tervisega on lood kehvakesed. vaimse tervise viletsat seisu näitavad: alkoholiga liialdamine, olukord liikluses, hummerite suhtarv elanike kohta, töö, raha ning tarbimise kultus, suurenev antidepressantide tarvitajate arv, teleka ees veedetud tundide hulk jne. füüsilise tervise allakäigule viitavad: töövõimetustoetuse saajate hulk, südame-ja veresoonkonnahaiguste hulk, kartulite ja lihaga liialdamine, mugav elu, vähene füüsiline liikumine jne.

lihtne ja mugavusteta elu, auto asemel jala, või jalgrattaga liikumine, töökoormuse vähendamine, igapäevane väike võimlemine, tarbimistemplite külastamise asemel oma väiksela aiamaal nokitsemine, oma kodu ehitamine, loomine, sõpradega logelemine, hobidega tegelemine, rändamine jne peaks tagama rahva vaimu ja füüsise tervema oleku.

õnnelik on rahvas, kellel puudub ajalugu

nii ütles keegi tark, kas tal ei olnud mitte õigus ?

mõtteid orjusest

ajaloost teame, et ega ori tahnudki nii väga vabaks saada, pigem unistas kergemast tööst ja rohkemast hüvedest. mässati ikka rohkem raskete elu-ja töötingimuste vastu, kui vabaduse eest. vabadus tähendab vastutust ja oma peaga mõtlemist, aga see on juba raske, nii ongi lihtsam kui sinu eest peab hoolt kandma orjapidaja. sama toimub ka praegu, enamus tahavad olla palgaorjad, aga mitte ettevõtjad, või lihtsalt vabad kulgejad. teed oma töölõigu ära ning vastutad ainult selle piires. palgaori hakkab protestima ainult siis, kui palk liiga väike on ning tarbimise võimalused kahanevad. protestidel nõutakse tööd ja head palka, mitte aga võimalusi ettevõtlusega tegelemiseks.

lapse eest lisahääl-tänan ei !

kas te kujutate ette, mis hakkab juhtuma kohalikel valimistel, maa piirkondades, kus paljude suurperede vanemad on vähese haridusega, kitsa silmaringiga, töötud, ilma rahata jne, kus volikokku pääseb juba 50 häälega?   kohalik poliitik läheb sellise pere juurde viib isale paar suurt õlut, pereemale uue hilbu, lastele nänni, mis te arvate kes siis need pere 10 häält saavad ? ennustus riigikogu valimistel, meie armsad kaks populaarsemat erakonda saaksid veel rohkem hääli, mille tulemusena tumenevad pilved horisondil velgi.

kummardus lääne kapitalile

lääne kapital on meil püha lehma staatuses, hirmust vene kapitali ees. kodumaist kapitali ei peeta vist üldse kapitaliks, lihtsalt nii sama matside nokitseniseks. usk lääne kapitali pühadusse ja lunastavasse mõjusse ei ole kadunud isegi peale mitmekordseid persest tõmbamisi. nimekiri on pikk: tallinna vesi, enron(eesti energia erastamise katse, eesti raudtee, skandinaavia metsafirmad, rootsi pangad jne jne. ja aborigeenid on rõõmsad töökohtade üle, mis aitavad kaasa rahva tegeliku rikkuse hävimisele. klaashelmestega vehkimine mõjub maarahvale hüpnotiseerivalt, selle alla langevad isegi meie poolt valitud ja palavalt armastatud juhid. lääne kapital peab aitama meil saada euroopa 5 rikkama riigi sekka, õnneks tuli reaalsus tagasi, selle hind oleks olnud kohutav.

õnnelikum või õiglasem tulevik kõigile

mida inimesed ka ei räägiks, õnn peitub ikka rahas, vähemalt enamuse käitumine näitab nii. õnne ihalus sunnib tööle ja tarbima, tekitades illusiooni, et kõik võivad saada jõukaks. tekib tarbimise ja raiskamise ühiskond, aga kuna kõik ei saa saada hüvedest osa, siis toimub see vaeste maade inimeste madalate palkade ja keskkonna hävitamise arvelt. õiglasema tuleviku tahe tekitab revolutsioone, kõigi esmavajadused saagu rahuldatud. mõlemad on illusioonid. lähimas tulevikus ei saabu õiglast ühiskonda või maailma, kus kõik saavad esmavajadused rahuldatud. inimesi on maailma ressursside jaoks lihtsalt liiga palju ja eluviisid jätkusuutmatud.

iseolemine, isetegmine, omavastutus

loen rõõmuga uudiseid, istiku- ja seemneäride kasvavast käibest, eile kuulsin raadiost, et lätis olevat põrsaste läbimüük kasvanud 300 korda. elu hakkab jälle normaalseid jooni võtma. käes on aeg, kus peame hakkama oma oskuste ringi laiendama. oma endale toidu kasvatamine, maja ehitamine jne võimaldab meil olla sõltumatud rahast ja turuolukorrast, ühesõnaga tagab iseolemise. nagu ütles rainer nõlvak, meist on saanud kliendid ehk siis tarbijad. töötame oma rutiinsel kitsal erialal ja laseme teistel ennast toita, kasida, koolitada, harida, sõidutada, kaitsta jne. me ei osale  kodanikena riigi tasandil oma elu korraldamisel, vaid ostame riigilt teenust. miks siis iseolemine ei ole populaarne, sest see vajab mõtlemist, mõtteerksust, loovust ja omavastutust, standard ja paketipõhised lahendused siin ei toimi. siis pole võimalik nõuda riigi käest elustandardi tõusu, töökohti, ideaalset arstiabi, suuri pensione jne.  palgatöölise maailm mahub enamasti palganumbri raamidesse, nii palju kui võimaldab palk teenuseid ja asju osta nii suur on ka maailm. iseolija elu  on looming, mida ta loob ise tehes, tema maailma mõõduks on enda fantaasia võimed, oskused ja mõtlemine. palgatööline rändab nii kaua ja kaugele, kui lubab puhkus ja palga eest saadav bensiini kogus, iseolija rändab nii kaua kui hing sees.

käed eemale meie metsast

svenssonid pumpasid odavat raha eestisse, kasutades ära eestlaste ahnust ja võhiklikkust finantsasjades, lootes teenida megakasumeid. nüüd, kui  devalveerimine silme ees on svensonid teinud ettepaneku maha parseldada riigimets, et vältida rahakursi odavnemis. eesti valitsus saab jälle ühe õigustuse riigimetsa likvideerimiseks. nende jaoks on mets ainult rida bilansi kirje. mets see on kogu ühiskonna vara, rikkus mille üle saame olla uhked, sest tükike sellest kuulub meile igaühele. riigimetsas saab vabalt matkata, kartmata mõnda sõgedat eraomanikku, saab nautida kevadist linnulaulu, mootorsae vingumise asemel jne. valitsus aga peab metsa enda omaks ja arvab enesel olevat õigus teha sellega mida iganes. tuletan neile meelde riigi vara on kogu rahva vara. mets ei ole mingi tehas, mille erastamine eriti kellelegi korda ei lähe, kuna puudub emotsionaalne side. sellistel puhkudel peab riik korraldama rahvaküsitluse, kas ikka rahvas tahab oma vara maha parseldada, vaevalt reformierakonna valiad on sellise mandaadi neile andnud, olen kindel, et enamus nende valiatest ei poolda sellist asja. aga referendumit vaevalt tuleb, sest vastus on juba neile teada.

tallinn-usa; tartu-euroopa

vähemalt selline mulje jääb, kui arvestada inimeste suhet autodesse. tallinnas on võrreldes tartuga head rattateed, aga vähe rattureid, tartus siis vastupidi. tartu kihas nädalavahetusel ratturitest ning isegi südatalvisel argipäeval ajavad tartus inimesed jalgrattaga oma asju. nii tundubki, et tartlastel ei ole massiliselt eneseväljendus probleeme, mida peab leevendama autoga.  kummaline on ainult vastupidine linnavalitsuse suhtumine, kui tallinna linnaisiad on rajanud rattateid, siis tartus hakatakse alles nüüd rattateedega tõsisemalt tegelema. teiseks ässitas tartu linnaisad politseid kõnniteel sõitvatele ratturitele  kallale, tallinnas ma küll kuulnud ei ole ja pole ka ise kogenud, et kõnniteel sõitmise eest oleks trahvi tehtud. euroopa linnad kubisevad ratturitest, usa omad autodest, kaks erinevat kultuuri, üks orienteeritud tagasihoidlikusele, teine raiskamisele. väike eesti, aga kaks erinevat olemust.