raamatusoovitus: maailmatants

kirjutatud elisabet sahtourise poolt. uued ning taasavastatud vaatenurgad evolutsioonile. mina sain siit palju uusi teadmisi, vanadele kinnitust ja ka uusi seoseid.

oma piiratuses ja ülbuses on inimene ikka arvanud, et rakud on loodud tema jaoks, on tema ehituskivid, aga tegelikult on rakud loonud inimese, kui mingi ajutise vormi, lihtsalt iseenda eluspüsimiseks. rakk ei ole mingi ajudeta amööb, vaid väga nutikas tegelane.

darwin pidas evolutsiooni tõukejõuks armutut konkurentsi, kuid tegelikult järgneb konkurentsile alati koostöö, inimene on rakkude keerulise koostöö hea näide. rakud on moodustanud riigi- inimese ja pannud seda juhtima aju-valitsuse. nii, et riik pole mingi hälbimine, pigem on eksitud riikide toimemehhanismides.

maailmatants oleks vajalik koolihariduse osana.

ökoloogiline pankrot

üle oma võimete laenamist peetakse rumaluse ja lühinägelikuse näitajaks. samas laename ise looduselt järjest kiirenevas tempos. miks ? ahnus ? muidugi see pimestab. teiseks elame illusioonis, et loodus on meie oma. kolmandaks enamus ei teagi oma tegevuse mõjust, kuna nad ei pea looduselt võtmist laenamiseks, ega arva, et see tuleb tagastada, või muidu saabub ökoloogiline pankrot. ökoloogilise jalajälje kalkulaator peaks olema selgeks tehtud juba algkoolis. selle kasutamine peaks olema pidev, et hoida tasakaal nullis. kalkulaatorit saaks kasutada, mitte ainult enda ja pere jalajälje mõõtmiseks, vaid ka oma ettevõtte mõju arvestamiseks.

üks kirjatöö anarhismist

üks tore ja erapooletu kirjatöö anarhismist http://marilijamihkel.weebly.com/uploads/2/2/1/5/2215937/anarhism.pdf

kool ja ike

ma unistan koolist, mis oleks mõnus kooskäimise koht, kus saaks vastused oma küsimustele, arutleda elu üle, õppida sügavamalt asju, mis huvitavad, veeta aega looduses jne. kahjuks meenutab  kool rohkem vabakäiguvanglat, kus sund ning surnud dogmade ja teooriate pähe tuupimine, kus ruumi vajalikule on jäänud väheseks.  hariduse taset ei näita, mitte hinnete kõrgus, vaid laste hulk, kes lähevad rõõmuga hommikul kooli. kahjuks ei ole nende hulk just suur.  ah, et kool annab eelduse karjääriks, aga milleks seda vaja on. ah et siis saab teenida rohkem raha ja osta rohkem asju, suurema auto ja maja, tänan ei. keskkooli lõpetanud inimesed oskavad tõestada teoreeme, lahendada keerulisi ülesandeis, aga ei oska tulle toime igapäevase pere finantsmajandusega, hoida tulud ja tulud tasakaalus, arvutada intresse jne, või mis keskkooli, vaid ka ülikooli majanduseeriala lõpetanud ei oska ette näha toimuvat.  ametikoolgi ei pea olema tuim oskuste lihvimine, vaid sotud laiema maailma tunnetusega. haridust ei saa loomulikult üles ehitada ainult laste huvidele, aga kindlasti saab  õpetada nii, et ei kustuks  sära silmadest ja vaibuks elulust.

veel rohkem tarbijaid

vaadake lilli, kuidas nad ei ketra ega koo, aga ma ütlen teile, isegi Saalomon kogu oma hiilguses ei olnud nõnda ehitud kui igaüks neist.(joshua)

hr neivelt teeb ettepaneku siduda pension laste arvuga ja miks on vaja lapsi, sest on vaja töölisi. ma saan aru kui muretsetakse eesti rahva hääbumise pärast ja eks minulgi kripeldab see hinges. eestlased on hoidnud oma arvu mõistlikuse piirides, ruumi on palju ja meie maa toidaks meid ära nii, et jääks ka puutumatut loodust. tore on kui meie lastest kasvaksid inimesed, aga kahjuks saavad neist töörügajad ja tarbijad. me ei ole enam inimesed vaid lihtsalt tarbijad. juba lasteaias peab laps alustama ettevalmistust karjääriks ning kui saabub aeg kooli minna siis hakkab tõeline lapse vormimine tööliseks ja tarbijaks. mida sõnakuulelikum, initsiatiivitum, vähem oma peaga mõtlevam, keskpärasem laps on seda parem, tulevikus esitab ta vähem küsimusi ja krahmab kokku kõike rämpsu, mida talle ette antakse. kas ma suudan ujuda vastuvoolu ja kaitsta oma last-lapsi selle põrgu eest. ühiskonna surve on tugev. riik finantseerib laste sündi, siis vormib neist tööorjad ja tarbijad, kes siis töö- ja tarbimismaksude kaudu riigi rahakotti täidavad. kas inimene on siis tõesti loodud tööd rabama, asju kokku ostma. ning pärast kui meist on kõik mahlad välja imetud, siis saabub pidevate tervisehädadega virelemine, mida kutsutakse pensionieaks.

palju õnne vaba maa !

andke meile tööd !

skandeerivad miljonid töötud üle maailma. aga pole kuulnud, skandeeritavat võimaldage meile alternatiive. keegi on meile edukalt müünud mõtte, et õnn peitub töös ja rahas. tundub, et selle müüsime endile ise. nüüd olemegi lõksus. endale toidu kasvatamine, otsimine, küttimine ja peavarju ehitamine ei ole töö, seda võiks nimetada loomulikuks tegevuseks. aga töö, töö nii tehastes, põllumajanduses jne on meid viinud sellest eemale ja võimaldanud inimkonna kontrollimatu vohamise ning see läbi teinud võimatuks naasmise algupärase juurde. kui majandus peaks minema tagasi oma vanadesse rööbastesse, pole see ikkagi lahendus, ükskord saab töö otsa nii, kui nii kuna pole lihtsalt enam midagi töödelda.

naisteajakirjade teemad poole aasta pärast

kuidas vedeldada kuivanud ripsmetušši ?

kuidas ühest huulepulgast saada kaks ?

kust saab kingadele ja saabastele lasta panna uued tallad ?

trollis sõitja meelespea

lapse valutu üleminek roccal mare koolist magala kooli

monastõrskaja isba ei maitsegi nagu solk

odava šampuse muutmine joodavaks

kuidas aiamuru peendramaaks harida

jne.

riik on otsustanud eraisikute ettevõtluse surmata

sellest aastast peab tasuma kvartalis avansinlist sotsmaksu 4307 krooni, ehk siis 1436 krooni kuus. kasv on olnud hüppeline. suure käibe ja kasumimarginaaliga fied veavad muidugi välja, aga palju on neid, kes vaikselt nokitsevad ja teenivad endale ning perele elatist. nende sissetulekud on tihti väiksemad kui miinimumpalk. ma ei saa aru mida riik sellega saavutada tahab, kas rohkem toimetulekutoetuse saajaid ? riigil isegi raske ja nüüd siis tõmmatakse enda palgalehele, veel inimesi, kes enne ise endaga toime tulid, nüüd aga enam mitte. majanduslangus on muidugi õige aeg väikeettevõtluse hävitamiseks. eesti on isegi madala ettevõtluse tasemega riik, kui likvideerida see vähenegi huvi, siis ma ei näe küll mingisugust võimalust kuidas eesti majandus peaks uuesti kasvule pöörama. sitt maitse on valitsuse käitumisest küll suus.

kui palgatöö saab elu sisuks

vaatasin üks päev saadet 60 minutit, seal oli juttu usa linnast, mis on sõltuv suurest tööandjast. nüüd see tööandja koondab iga päev inimesi ja linnal on perse majas. inimesed, kes töötasid enne kõrgetel kohtadel on nõus ka valvuri ametiga. üks kaebas, et peab nüüd ostma vähem asju. inimestel on eluaseme võlad maksmata kuid. üks ettevõtlikum mees tegi homa hobist sissetulekuallika. paljud olid õnnetud, et peavad lahkuma kollektiivist, kus kaua oldud ja inimestega lähedasteks saadud. aga minu arvates hullem on see, et inimesed mõtlevad palgatöö ja rahamajanduse keskselt. kas tõesti ei osata mõelda enam muudest alternatiividest, või kardetakse muutusi nii hirmsalt. kui inimesed on seal kaua koos töötanud ja nad tunnevad ning usaldavad üksteist, siis on ju lihtne midagi koos ettevõtta. kindlasti on seal linna ümber hulga kasutamata põllumaad, mis ei sobi intensiivpõllunduseks, pannes rahad kokku saab selle välja osta, või pikaks ajaks rentida. peale ehitada looduslikest materjalidest majad(koos ehitades tuleb maja hind väga madal), külvata maha köögi-ja teravili ning soetada loomakari. ülejäänud toidu saab linnas tuttavatele maha müüa(kindlasti toetavad nad omasid ja eelsitavad puhast toitu), sealt saab väikese sularaha vajaduse tarbeks raha. selliseid lahendusi on veel hulga, mina kirjutasin nii nagu ise teeksin. palgatöö keskne inimene on nõrk,  kaotades töö, võib kaotada ta tasakaalu ja keerata oma elu tuksi. kui, aga vaadata laiemalt, siis elu pakub alati alternatiive, eriti lihtne on neid teostada juhul, kui saad tegutseda koos usaldusväärsete inimestega.