Archive for the ‘vabadus’ Category
nimevahetus
otsustasin vahelduseks vahetada akadeemia nime. igasugu ismid hakkavd mulle järjest vastumeelsemaks muutuma. anarhia on ju ilus nimi, kuigi paljudes eelarvamusi ja õudu tekitav, sest seostub korra puudumise, röövimiste, vägivallatsemise, ülekohtuga jne. aga kas kord tagab alati turvalisuse, saksamaal valitses kord, stalin lõi venemaal korra majja, selle korraga saadeti surma kümneid miljoneid inimesi. ohtlikud on nii absoluutne võim ja kord, kui ka olukord, kus kõik teevad , mis aga päehe tuleb, tulemus kipub sama olema. äkki on ideaal, kuskil korra ja anarhia vahepääl. inimesi tuleb ikka ohjata, muidu nad laastavad maa ja tapavad üksteist maha, või laenavad ennast lõhki, töötavad lolliks ning tarbivad arutult. laskem oma ellu rohkem anarhiat ja taod, aga kontrolligem seda, mis võib teistele kahju tuua.
tänapäeva orjad
enamusele on orjus kas vabatahtlik, või siis pool vabatahtlik.
- rahaorjus
- pangaorjus
- laenuorjus
- tööorjus
- palgaorjus
- ostuorjus
- autoorjus
- elustiiliorjus
- moeorjus
- uue orjus
- ajaorjus
jne jne
kellele on kasulik globaalne vabaturg ?
ikka hargmaistele suurkorporatsioonidele. ostjale mitte, kuigi alguses võib nii tunduda, kuna koduturule sisenevad suurfirmad löövad hinnad alla, kuid olles alla neelanud või välja tõrjunud kohalikud, tõusevad hinnad ja halveneb kvaliteet. paradoks on see, et vabaturg soodustab monopolide teket. eelistan kohalikke väiketootjaid ja pikemas perspektiivis olen võidus.
karusloom ja inimene
mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.
töörügaja valikud
jätkub pildisari töörügajate valikutest


kuidas vältida töötust ?
lihtne, tuleb eemale hoida tööturust. sinna mitte siseneda, või sealt õigeagselt lahkuda. siis on võimalik korraldada elu nende võimaluste järgi, mis pakub mitte töötamine. selliselt madalalt positsioonilt pole eriti kuhugi kukkuda ja mingeid suuremaid šokke läbi elada. kui aga elad nende võilauste järgi, mida pakub töö, siis on töö kaotuse puhul kukkumine kõrge ja ebameeldivate tagajärgedega.
paljud tunnevad hirmu ravikindlustusest ilmajäämise ees. esiteks on paljud terviseprobleemid seotud tööga, tööl käimisega, või muretsemisega töö pärast. tööl käies pole aega enesele, süüa puhast ja korralikku toitu, ennast liigutada jne. aga saab ju teha ka lihtsalt vabakutselisena ajutisi tööotsi, või tegeleda pisiettevõtlusega, et maksta sotsmaksu ning jääks üle raha ka muuks. sest, mis siin salata päris ilma rahata ikka ei saa.
Otse tootjalt tarbijale
kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.
eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.
jõudu kuusalu rahvale
tarbija ja palgatöölise valik

pilt on pärit https://www.adbusters.org/
eesti-usa suhetest
nii mõnigi on saanud pasunasse mõne suure ja tugeva tüübi käest, pole hullu olnud, füüsiline valu kaob kiiresti. aga tihti on suure ja tugeva seljataga kamp nõrgukesi, kes siis kui oled suurema käest esimesena pasunasse saanud, tulevad tema selja tagant ning löövad veel lõpuks jalaga, kui oled juba pikali maas. mäletan, et need tüübid tekitasid kõige suuremat jälestust. nad kiitsid alati suurele poisile takka, lootes nii saavutada soosingut. soosing oli tavaliselt väga habras ja muutuv ning ega suure poisi võimgi polnud igavene. usa seljatagune on meile turvagarantiiks vene vastu. aga kui usa peaks langema, kas ei saa meie saatus olema seda kohutavam, kas ei tule ja anna meile siis lõuksi kõik need, keda olema suure poisi selja tagant torkinud ja jalaga löönud ? mind teevad sellised visioonid igaljuhul murelikuks. äkki on siiski olemas mõni teine koostöövorm usaga, mitte selline tavaline äbariku ja suurepoisi variant.
õnnelik on rahvas, kellel puudub ajalugu
nii ütles keegi tark, kas tal ei olnud mitte õigus ?
Lisa kommentaar
Lisa kommentaar
Lisa kommentaar