elu akadeemia

ma tean, et ma midagi ei tea

agraaranarhhia — Sun, 29 Jan 2012 07:03:37 +0000

meil olevat majanduskriis, või hoopis võlakriis ei saagi nigu enam aru. majandus on inimese elus tehtud kõige tähtsamaks, seda eksponeeritakse, sellest räägitakse rohkem, kui millestki muust ja nii me näemagi kõike ainult läbi majanduse. aga, kui ronida kõrgemale ? või tõmmata pilti laiemaks, kas siis ei ole tegemist mingi laiema ja sügavama nähtusega ? inimese kriisiga ? äkki on sellega seletatav, miks majanduskriis ei taha järele anda. tundub, et probleemid majanduses on ainult sümptomid ja tegeledes sümtomitega ei ravi me haigust ennast. üks kõik mida võlakriisiga ette, ei võeta asi läheb ainult hullemaks, inimesed muutuvad pinge all üha agressiivsemaks, kurjemaks. majandus on muutunud inimeste jaoks liiga raskeks, liiga palju infot, liiga palju ja kiireid muutusi. valitsejad, kriisiga võitlejad teevad näo, nagu nad saaksid asjast aru ja teaksid mida teevad, kahtlane. äkki tuleks tunnistada, et teada on ainult see, et midagi ei ole teada. inimmõistus on liiga väike selle jaoks, et hoomata kogu protsesside ulatust, seoseid jne. üritatakse sirgeks vedada sauruse krussi tõmbunud persekarva, kuigi sügeleb sauruse tagumik.

jalaga tagumikku ja tööturule

agraaranarhhia — Sun, 29 Jan 2012 06:30:57 +0000

käimas on haridusreform. reformist kumab läbi üks mõõde, rahaline optimeerimine. riigieekarvelisel kohal tuleb õppida pea täis koormusel, muidu esitatakse arve. ühesõnaga jätkub meie vana haridusüsteemi totaalne rakendamine, ehk keskpärastamine. kõiki võetakse ühe mõõdupuuga, ei arvestata inimeste erinevate võimete ja tempodega. mõnel läheb avanemiseks ja arusaamiseks rohkem aega, kui teistel, mõni lihtsalt saab aru, aga vajab pikemat seedimist. paljud ülikooli astunud noored ei teagi, mida nad veel täpselt tahavad, andke neile aega atra seada. kahjuks aga kehtestatakse kõigile ühesugune tempo. kokku pannakse sprinterid, kesk-ja pikamaajooksjad. nii me kaotame suures optimeerimise tuhinas hulga talente ning valdavaks saab veelgi rohkem keskpärasus. vorbime kiiresti toote tööturule, toote, mis meenutab pigem masstoodangut, kui kooslust heast inseneri-, disaineri-, vaimutööst.

vaba kartul

agraaranarhhia — Fri, 16 Sep 2011 15:10:43 +0000

muiste oli kartul lihtsalt kartul, sõnnik veeti põllule, pandi kartul maha ja sügisel võti üles ja pandi keldrisse. täna on kartulis kartul vähemuses, enamuses on koormised, intressid, inflatsioon, kasum, maksud jne jne. kasvatades aga kartulit ise on kartul jälle kartul, vaba finantskoormistest ja kahtlastest mürkidest.

tao, kulg, või tee

agraaranarhhia — Mon, 12 Sep 2011 12:21:48 +0000

eesti keeli on ilmunud neli daodejing tõlget. kaks neist kadund linnart mälli ja jaan kaplinski omad tõlgitud otse hiina keelest. teised kaks, üks neis äsja ilmunud tõnn sarve tõlge tõlgitud muude keelte kaudu, neljanda tõlkiat enam ei mäleta. mäll ja sarv on läinud tao mõiste tõlkimse libedale teele, ainult kaplinski on jätnud tao tõlkimata. kahtlemata on mälli daodejingi tõlge akadeemiliselt kõige korrektsem, kuid tao tõlkimine kulgemiseks-kuluks tundub olevat tao olemuse mittemõistmine. kulg on tao üks väljendusvorm, aga mitte tao ise. tõnn sarve tõlge on kaunis lõdva ja tema on tao tõlkinud teeks, mis on väga levinud, ka hiina taolaste seas. kui kulg on tao toimimise väljendus, siis tee olemise väljendus. õigem tundub siiski kaplinski lähenemine, kus tao on ikka tao ja jääb iga ühe enda mõistmiseks. kaplinski tõlge on vast tabanud kõige täpsemalt daodejing olemust, selle arhailist mõtet ja joont. kui aga on ikkagi kiustus taod tõlkida, siis võiks kõige lähem selleks olla elu. elu, mitte bioloogilises mõistes, vaid elu laiemalt, ühesõnaga lihtsalt elu. ka elu võib pidada tao väljenduseks, on see siiski laiem mõiste, kui kulg ja tee. inimese jägedest võib palju väja lugeda, aga tema olemust tabada kas saame ?

qi ja suur pauk

agraaranarhhia — Mon, 12 Sep 2011 11:56:55 +0000

huvitav, kas qi ongi see sama energia mille võnkumise illusiooni kavantmehaanika mateeriaks peab ? kas suur pauk pani qi võnkuma sagedusel, mis tekitas mateeria illusiooni. tundub, et muistsete tarkade ja müstikute teooriatel on tõepõhi all. ei olnud neil tänapäevast tehnoloogiat asjaga tegelemiseks, kas kasutasid nad lihtsalt elu jälgimist, või mõnda ainet, mis nende teadvuse vähe nihkesse viis, võimaldades maailma vähe teise nurga alt vaadata-tunnetada.

millest alustada ?

agraaranarhhia — Mon, 20 Jun 2011 05:50:09 +0000

nagu ütleb hiina vanasõna tuhande kilomeetrine teekond algab esimesest sammust, ei pea kohe kolima tallu elama , võib alustada olemas olevast väikesest maalapist. paljudel on olemas maja ümber 1000m2, või enam krunt, suvila, maakodu jne. kui see puudub võib ka tuttava taluniku käest üürida väikese maatüki, või osta maad, enne kui see välismaalastele maha müüakse. väike maalapil võib kasvatada uskumatus koguses toitu, oma maja ümber oleval krundil on võimalik kasvatada kogu vaja minev köögivili, lisaks pidada kanu jne. muru sisse peenarde rajamine on lihtne, väheneb vajadus muru niita ning õigeid lahendusi kasutades ei pea ka peenardele palju aega kulutama, samal ajal saab hoopis võrkkiiges lesida ja toiduhindade ning intressid peale mõtlemata kuulata, kuidas maalappil tulud kasvavad . see on juba suur samm vabaduse poole. siin on ühe usa pere, kes kasvatab kogu vaja mineva toidu oma eeslinna maja väikesel krundil, koduleht http://urbanhomestead.org/

suurpuhastus ja paradigma muutus

agraaranarhhia — Sun, 19 Jun 2011 19:45:16 +0000

enamus vanu postitusi lendas prügikasti, jäid ägedamad, olemuslikud ja need, mis on mingit viisi seotud paradigma muutusega. edaspidi keskendun agraarühiskonnale, ehk siis primitiivsele väikepõllundusele, mida täiustatud kaasaegsete teadmistega ning, mis annab elus suure hulga vabadusi. kutsun seda agraaranarhhiaks. ei ole vaja möllata tänaval, ega sõimata valitsust ja poliitikuid, kiruda kalleid toiduhindu ning kõrgeid makse, hoopis soetada tükk maavalla pinnast(enne, kui see välismaalastele maha parseldatakse), ning kooskõlas looduse viljeleda primitiivset põllundust. ei hakka ma siin andma näpunäiteid külviks, ega lõikuseks, vaid kirjutan eelistest ja ohtudest.

tehnoloogia ei säästa aega

agraaranarhhia — Tue, 12 Apr 2011 19:17:43 +0000

räägitakse, et laiskus on see, mis paneb inimese igasugu asju välja mõtlema, et oma elu korgemaks teha. tundub täiesti vale olevat. täna me töötame rohkem, sebime ringi rohkem, kulutame aega rohkem oma eluasemele, kui tegi seda ürginimene. mida, siis see tehnoloogi areng teinud on ? ümbritsenud meid hunniku asjadega. teiseks inimene leiutas püssi, et kergemini saaklooma tabada(tgelt küll, vist et teist inimest tabada), mis juhtus edasi ? inimene selle asemel, et lasta kerge vaevaga loom ja säästetud aja nii sama pikutades mööda saata, hakkas hoopis rohkem loomi laskma. leiutas sae, et saaks kergemini kütte-ja ehituspuud ning säästetud aja pikutada, oh ei hoopis hakkas rohkem puid langetama. ja nii, ei olegi meil jätkuvalt aega pikutada ja sõpradega mõnusasti suhelda, vaid peame tehnoloogia abil tööd rabama, sest nälga ei tohi teda jätta.

riiklik röövkaevandamine

agraaranarhhia — Tue, 15 Mar 2011 14:55:59 +0000

või kuidas muidu seda asja nimetada ? täna on olukord selline, et kaevandamises domineerivad riigi- ja ärihuvid, ega enam ei olegi aru saada piiri nende vahel. veidi saaba kaasa rääkida ka looduskaitse, aga kohalikud inimesed on täiesti ilma igasuguse sõnaõiguseta. kaevandaja saab loa, viib maavara ja kasumi omavalitsusest välja, kohalikele jääb ainult elukvaliteedi langus, toimetule saastaga, laga ja omavalitsuse kassasse väike ressursimaks. riik kes peaks tagama kõige osapoolte võtdse kohtlemise, et oleks tagatud kõigi huvid, olema erapooletuks vahemeheks, on hoopis ostunud kaevandajate tõhusaks tööriistaks, kes kohalikest teerulliga lihtsalt üle sõidab. saadav kasumist peaks võrdelt kaevandajaga kasu saama ka kohalik inimene.

pangad võidavad alti

agraaranarhhia — Wed, 09 Jun 2010 07:16:42 +0000

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.