elu akadeemia

vaba kartul

agraaranarhhia — Fri, 16 Sep 2011 15:10:43 +0000

muiste oli kartul lihtsalt kartul, sõnnik veeti põllule, pandi kartul maha ja sügisel võti üles ja pandi keldrisse. täna on kartulis kartul vähemuses, enamuses on koormised, intressid, inflatsioon, kasum, maksud jne jne. kasvatades aga kartulit ise on kartul jälle kartul, vaba finantskoormistest ja kahtlastest mürkidest.

tao, kulg, või tee

agraaranarhhia — Mon, 12 Sep 2011 12:21:48 +0000

eesti keeli on ilmunud neli daodejing tõlget. kaks neist kadund linnart mälli ja jaan kaplinski omad tõlgitud otse hiina keelest. teised kaks, üks neis äsja ilmunud tõnn sarve tõlge tõlgitud muude keelte kaudu, neljanda tõlkiat enam ei mäleta. mäll ja sarv on läinud tao mõiste tõlkimse libedale teele, ainult kaplinski on jätnud tao tõlkimata. kahtlemata on mälli daodejingi tõlge akadeemiliselt kõige korrektsem, kuid tao tõlkimine kulgemiseks-kuluks tundub olevat tao olemuse mittemõistmine. kulg on tao üks väljendusvorm, aga mitte tao ise. tõnn sarve tõlge on kaunis lõdva ja tema on tao tõlkinud teeks, mis on väga levinud, ka hiina taolaste seas. kui kulg on tao toimimise väljendus, siis tee olemise väljendus. õigem tundub siiski kaplinski lähenemine, kus tao on ikka tao ja jääb iga ühe enda mõistmiseks. kaplinski tõlge on vast tabanud kõige täpsemalt daodejing olemust, selle arhailist mõtet ja joont. kui aga on ikkagi kiustus taod tõlkida, siis võiks kõige lähem selleks olla elu. elu, mitte bioloogilises mõistes, vaid elu laiemalt, ühesõnaga lihtsalt elu. ka elu võib pidada tao väljenduseks, on see siiski laiem mõiste, kui kulg ja tee. inimese jägedest võib palju väja lugeda, aga tema olemust tabada kas saame ?

qi ja suur pauk

agraaranarhhia — Mon, 12 Sep 2011 11:56:55 +0000

huvitav, kas qi ongi see sama energia mille võnkumise illusiooni kavantmehaanika mateeriaks peab ? kas suur pauk pani qi võnkuma sagedusel, mis tekitas mateeria illusiooni. tundub, et muistsete tarkade ja müstikute teooriatel on tõepõhi all. ei olnud neil tänapäevast tehnoloogiat asjaga tegelemiseks, kas kasutasid nad lihtsalt elu jälgimist, või mõnda ainet, mis nende teadvuse vähe nihkesse viis, võimaldades maailma vähe teise nurga alt vaadata-tunnetada.

millest alustada ?

agraaranarhhia — Mon, 20 Jun 2011 05:50:09 +0000

nagu ütleb hiina vanasõna tuhande kilomeetrine teekond algab esimesest sammust, ei pea kohe kolima tallu elama , võib alustada olemas olevast väikesest maalapist. paljudel on olemas maja ümber 1000m2, või enam krunt, suvila, maakodu jne. kui see puudub võib ka tuttava taluniku käest üürida väikese maatüki, või osta maad, enne kui see välismaalastele maha müüakse. väike maalapil võib kasvatada uskumatus koguses toitu, oma maja ümber oleval krundil on võimalik kasvatada kogu vaja minev köögivili, lisaks pidada kanu jne. muru sisse peenarde rajamine on lihtne, väheneb vajadus muru niita ning õigeid lahendusi kasutades ei pea ka peenardele palju aega kulutama, samal ajal saab hoopis võrkkiiges lesida ja toiduhindade ning intressid peale mõtlemata kuulata, kuidas maalappil tulud kasvavad . see on juba suur samm vabaduse poole. siin on ühe usa pere, kes kasvatab kogu vaja mineva toidu oma eeslinna maja väikesel krundil, koduleht http://urbanhomestead.org/

suurpuhastus ja paradigma muutus

agraaranarhhia — Sun, 19 Jun 2011 19:45:16 +0000

enamus vanu postitusi lendas prügikasti, jäid ägedamad, olemuslikud ja need, mis on mingit viisi seotud paradigma muutusega. edaspidi keskendun agraarühiskonnale, ehk siis primitiivsele väikepõllundusele, mida täiustatud kaasaegsete teadmistega ning, mis annab elus suure hulga vabadusi. kutsun seda agraaranarhhiaks. ei ole vaja möllata tänaval, ega sõimata valitsust ja poliitikuid, kiruda kalleid toiduhindu ning kõrgeid makse, hoopis soetada tükk maavalla pinnast(enne, kui see välismaalastele maha parseldatakse), ning kooskõlas looduse viljeleda primitiivset põllundust. ei hakka ma siin andma näpunäiteid külviks, ega lõikuseks, vaid kirjutan eelistest ja ohtudest.

tehnoloogia ei säästa aega

agraaranarhhia — Tue, 12 Apr 2011 19:17:43 +0000

räägitakse, et laiskus on see, mis paneb inimese igasugu asju välja mõtlema, et oma elu korgemaks teha. tundub täiesti vale olevat. täna me töötame rohkem, sebime ringi rohkem, kulutame aega rohkem oma eluasemele, kui tegi seda ürginimene. mida, siis see tehnoloogi areng teinud on ? ümbritsenud meid hunniku asjadega. teiseks inimene leiutas püssi, et kergemini saaklooma tabada(tgelt küll, vist et teist inimest tabada), mis juhtus edasi ? inimene selle asemel, et lasta kerge vaevaga loom ja säästetud aja nii sama pikutades mööda saata, hakkas hoopis rohkem loomi laskma. leiutas sae, et saaks kergemini kütte-ja ehituspuud ning säästetud aja pikutada, oh ei hoopis hakkas rohkem puid langetama. ja nii, ei olegi meil jätkuvalt aega pikutada ja sõpradega mõnusasti suhelda, vaid peame tehnoloogia abil tööd rabama, sest nälga ei tohi teda jätta.

riiklik röövkaevandamine

agraaranarhhia — Tue, 15 Mar 2011 14:55:59 +0000

või kuidas muidu seda asja nimetada ? täna on olukord selline, et kaevandamises domineerivad riigi- ja ärihuvid, ega enam ei olegi aru saada piiri nende vahel. veidi saaba kaasa rääkida ka looduskaitse, aga kohalikud inimesed on täiesti ilma igasuguse sõnaõiguseta. kaevandaja saab loa, viib maavara ja kasumi omavalitsusest välja, kohalikele jääb ainult elukvaliteedi langus, toimetule saastaga, laga ja omavalitsuse kassasse väike ressursimaks. riik kes peaks tagama kõige osapoolte võtdse kohtlemise, et oleks tagatud kõigi huvid, olema erapooletuks vahemeheks, on hoopis ostunud kaevandajate tõhusaks tööriistaks, kes kohalikest teerulliga lihtsalt üle sõidab. saadav kasumist peaks võrdelt kaevandajaga kasu saama ka kohalik inimene.

pangad võidavad alti

agraaranarhhia — Wed, 09 Jun 2010 07:16:42 +0000

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.

pätsu “kommunistlik” maareform

agraaranarhhia — Sat, 05 Jun 2010 10:54:29 +0000

täna nimetataks peale vabadussõda toimunud maareformi, kus maa võeti suurmaaomanikelt e mõisnikelt ja anti talupoegadele e väikemaaomanikele, kommunismiks. kui hugo chavez venetsueelas ja evo morales bolivias seda täna teevad, siis sõimatakse neid kommunistideks. eriti teevad seda veel meie kodukootud konsevatiivid. kommunistideks sõimatakse kõiki, kes julgevad vastu hakata korporatiivsele kapitalismile, mis kõige hullem kõige suuremad kisajad on veel need keda korporatsioonid enim lüpsavad. parempoolsed siunavad, aga nii langeb majanduskasv jne jne, perse see majanduskasv, kui inimestel on maad siis nad on toidetud ja riidetükk seljas, mis on olulisem. aga selline inimene on vaba ja seega ei ole nii lihtsalt konksu otsa võetav, teda ei saa lüpsta, et finantseerida isiklikke kulutusi, sõdu jne. suurmaa omanduse korral, on inimene selle maaomaniku ori, kui pole vaja visatakse tänavale. riigil maad on, aga rahvas on näljas, kasvatatav toit voolab riigist välja rikkamatele turgudele ja kodanikud imegu näppu. kindlasti pole härrad chaves ja morales, ka oma rahakotti unustanud, kuid nad on suuunandu oma maa ressursid selle sama maa elanike hüvanguks, mite üksikute rikastumiseks. lisaks on bolivias valgete ja mestiitside vähemus armutult ekspluateerinud pärismaalaste enamust. ma arvan, et meie konservatiivid kindlasti, ei oleks rahul olukorraga, kus meie vene vähemus oleks eliidiks, maa ja kapitali omanikuks, presidendika ja valitsejaks., nad võitleksid selle vastu, see oleks loomulik. aga misk seda ei või teha pärismaalased boliivias ? ah, et vene ja usa ülemvõim on erinevad, vene halb usa hea. minge küsige guatemaala maiade käest, mis nad usast arvavad, saate sama vastuse, mis meie venemaast arvame. usa poolt mahhitatud, finatseeritud ja relvastatud vähemuse diktatuurid tapsid külade kaupa maiasid, lüües sülelapsi vastu seina surnuks, põletasid maju ja ajasid inimesi oma maalt välja. kleebi aga inimesele silt külge ja ajupestud massid annavad volitused sildistatu likvideerimiseks.

autohoolduspuhkus

agraaranarhhia — Fri, 04 Jun 2010 05:19:08 +0000

oleme tuntud autorahvas, kelle jaoks on auto täisväärtuslik pereliige ning inimõiguseks saada autoga igale poole treppi ja veepiirile. sellest tulenevalt peab olema igal mehel õigus uue auto soetamisel perre authoolduspuhkusele. üks kuu uue auto soetamise ja kaks kuud pruugitud auto ostu puhul. nii jõuab mees uue pereliikmega harjuda ja lähemalt tutvust teha, temas mõned ööd magada, korralikult poleerida, kasutatud auto puhul likvideerida esimesed vead, paigaldada dvd-magnetoola ja valuveljed, teha kiiremaid otsi ning külastada sõpru, tuttavaid ja sugulasi.