otsustasin vahelduseks vahetada akadeemia nime. igasugu ismid hakkavd mulle järjest vastumeelsemaks muutuma. anarhia on ju ilus nimi, kuigi paljudes eelarvamusi ja õudu tekitav, sest seostub korra puudumise, röövimiste, vägivallatsemise, ülekohtuga jne. aga kas kord tagab alati turvalisuse, saksamaal valitses kord, stalin lõi venemaal korra majja, selle korraga saadeti surma kümneid miljoneid inimesi. ohtlikud on nii absoluutne võim ja kord, kui ka olukord, kus kõik teevad , mis aga päehe tuleb, tulemus kipub sama olema. äkki on ideaal, kuskil korra ja anarhia vahepääl. inimesi tuleb ikka ohjata, muidu nad laastavad maa ja tapavad üksteist maha, või laenavad ennast lõhki, töötavad lolliks ning tarbivad arutult. laskem oma ellu rohkem anarhiat ja taod, aga kontrolligem seda, mis võib teistele kahju tuua.
Archive Page 2
nimevahetus
tänapäeva orjad
enamusele on orjus kas vabatahtlik, või siis pool vabatahtlik.
- rahaorjus
- pangaorjus
- laenuorjus
- tööorjus
- palgaorjus
- ostuorjus
- autoorjus
- elustiiliorjus
- moeorjus
- uue orjus
- ajaorjus
jne jne
ikka hargmaistele suurkorporatsioonidele. ostjale mitte, kuigi alguses võib nii tunduda, kuna koduturule sisenevad suurfirmad löövad hinnad alla, kuid olles alla neelanud või välja tõrjunud kohalikud, tõusevad hinnad ja halveneb kvaliteet. paradoks on see, et vabaturg soodustab monopolide teket. eelistan kohalikke väiketootjaid ja pikemas perspektiivis olen võidus.
karusloom ja inimene
mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.
töörügaja valikud
jätkub pildisari töörügajate valikutest
http://i152.photobucket.com/albums/s162/guruganja/drugs-prozac.jpg
kuidas vältida töötust ?
lihtne, tuleb eemale hoida tööturust. sinna mitte siseneda, või sealt õigeagselt lahkuda. siis on võimalik korraldada elu nende võimaluste järgi, mis pakub mitte töötamine. selliselt madalalt positsioonilt pole eriti kuhugi kukkuda ja mingeid suuremaid šokke läbi elada. kui aga elad nende võilauste järgi, mida pakub töö, siis on töö kaotuse puhul kukkumine kõrge ja ebameeldivate tagajärgedega.
paljud tunnevad hirmu ravikindlustusest ilmajäämise ees. esiteks on paljud terviseprobleemid seotud tööga, tööl käimisega, või muretsemisega töö pärast. tööl käies pole aega enesele, süüa puhast ja korralikku toitu, ennast liigutada jne. aga saab ju teha ka lihtsalt vabakutselisena ajutisi tööotsi, või tegeleda pisiettevõtlusega, et maksta sotsmaksu ning jääks üle raha ka muuks. sest, mis siin salata päris ilma rahata ikka ei saa.
Otse tootjalt tarbijale
kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.
eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.
jõudu kuusalu rahvale
kus hoiad oma raha sina ?
huvitav, kui paljud mõtlevad selle peale, kuidas kasutavad nende hoiustatud raha pangad? kas tulevad kõne alla veel mingid mõõtmed peale intressi ja teenustasude suuruse? mul on tunne, et väga väheseid huvitab millistesse projektidesse nende raha investeeritakse, või välja laenatakse ja kui huvitabki, siis seda kontrollida on pea võimatu. mina sooviks, et minu raha ei kasutataks keskkonda hävitavates projektides, vastupidi et investeeritakse ettevõtmistesse, mis aitavad säilitada ökosüsteeme. kas mul on võimalus oma soovi siin eestimaal rahuldada, ei ole. üle maailma on olemas panku ja investeerimisettevõtteid, kes laenavad raha ainult keskkonnasõbralikesse projektidesse. aga kas ma peaksin omama arvet, kuhu laekub mu kasin sissetulek kuskil inglismaal ? mis oleks alternatiiv ? hoiu-laenu ühistu ? neid on eestis mõned, aga kahjuks on need seadusega määratud sunnismaiseks ja on igati ahistatud. luua investeerimisfond, või laenukontor ? lisaks kõigeks selleks puuduvad mul veel teadmised, rabeleda kontoris ja ka igasugune algkapital. kolmas võimalus on hoida raha sukasääres, aga turvalisuse mõttes on mitte just eriti mõistlik. üks võimalus on veel, elada reaalajas ja hoida oma pangakonto nulli lähedal, et minu teenitud rahaga ei finantseeritaks sobimatuid projekte.
petlik majanduskasv
majanduskasv kajastab ainult raha liikumis ja selle juurde tekkimist. kui me lahutame kasvust maha inimeste halvenenud tevise ja ökosüsteemide hävimise, siis on see kasv alati miinuses. majanduskasv peaks olema inimeste jaoks, tagama neile esmavajaduste rahuldamise, tervishoiu ja hariduse. hetkel on inimesed majanduskasvu jaoks, meie haridus pakub ainult seda mis on vajalik majandusele ja tervishoid hoiab inimesi nii palju järjepeal, et nad on võimelised kasvu heaks rügama. majandus võiks luua ainult nii palju,kui elus püsimiseks hädavajalik ning tingimused elunautimiseks, mitte aga toota mõttetut rämpsu.
intresside imeline maailm
wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:
- kaevandaja
- logistika
- töötleja
- reklaamiagentuur
- hulgimüüa
- jaemüüa
- pank 1
suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.
