karusloom ja inimene

mis vahe on karusloomakasvanuse hõberebasel ja inimesel ? vahe on selles, et rebasel võetakse tema nahk peale surma, inimesel aga eluajal.

töörügaja valikud

jätkub pildisari töörügajate valikutest

kuidas vältida töötust ?

lihtne, tuleb eemale hoida tööturust. sinna mitte siseneda, või sealt õigeagselt lahkuda. siis on võimalik korraldada elu nende võimaluste järgi, mis pakub mitte töötamine. selliselt madalalt positsioonilt pole eriti kuhugi kukkuda ja mingeid suuremaid šokke läbi elada. kui aga elad nende võilauste järgi, mida pakub töö, siis on töö kaotuse puhul kukkumine kõrge ja ebameeldivate tagajärgedega.
paljud tunnevad hirmu ravikindlustusest ilmajäämise ees. esiteks on paljud terviseprobleemid seotud tööga, tööl käimisega, või muretsemisega töö pärast. tööl käies pole aega enesele, süüa puhast ja korralikku toitu, ennast liigutada jne. aga saab ju teha ka lihtsalt vabakutselisena ajutisi tööotsi, või tegeleda pisiettevõtlusega, et maksta sotsmaksu ning jääks üle raha ka muuks. sest, mis siin salata päris ilma rahata ikka ei saa.

Otse tootjalt tarbijale

kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-seadus-toesti-seljatab-terve-moistuse.d?id=25714119

http://kuusaluott.weebly.com/

eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.

jõudu kuusalu rahvale

kus hoiad oma raha sina ?

huvitav, kui paljud mõtlevad selle peale, kuidas kasutavad nende hoiustatud raha pangad? kas tulevad kõne alla veel mingid mõõtmed peale intressi ja teenustasude suuruse? mul on tunne, et väga väheseid huvitab millistesse projektidesse nende raha investeeritakse, või välja laenatakse ja kui huvitabki, siis seda kontrollida on pea võimatu. mina sooviks, et minu raha ei kasutataks keskkonda hävitavates projektides, vastupidi et investeeritakse ettevõtmistesse, mis aitavad säilitada ökosüsteeme. kas mul on võimalus oma soovi siin eestimaal rahuldada, ei ole. üle maailma on olemas panku ja investeerimisettevõtteid, kes laenavad raha ainult keskkonnasõbralikesse projektidesse. aga kas ma peaksin omama arvet, kuhu laekub mu kasin sissetulek kuskil inglismaal ? mis oleks alternatiiv ? hoiu-laenu ühistu ? neid on eestis mõned, aga kahjuks on need seadusega määratud sunnismaiseks ja on igati ahistatud. luua investeerimisfond, või laenukontor ? lisaks kõigeks selleks puuduvad mul veel teadmised, rabeleda kontoris ja ka igasugune algkapital. kolmas võimalus on hoida raha sukasääres, aga turvalisuse mõttes on mitte just eriti mõistlik. üks võimalus on veel, elada reaalajas ja hoida oma pangakonto nulli lähedal, et minu teenitud rahaga ei finantseeritaks sobimatuid projekte.

petlik majanduskasv

majanduskasv kajastab ainult raha liikumis ja selle juurde tekkimist. kui me lahutame kasvust maha inimeste halvenenud tevise ja ökosüsteemide hävimise, siis on see kasv alati miinuses. majanduskasv peaks olema inimeste jaoks, tagama neile esmavajaduste rahuldamise, tervishoiu ja hariduse. hetkel on inimesed majanduskasvu jaoks, meie haridus pakub ainult seda mis on vajalik majandusele ja tervishoid hoiab inimesi nii palju järjepeal, et nad on võimelised kasvu heaks rügama. majandus võiks luua ainult nii palju,kui elus püsimiseks hädavajalik ning tingimused elunautimiseks, mitte aga toota mõttetut rämpsu.

intresside imeline maailm

wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:

• kaevandaja
• logistika
• töötleja
• reklaamiagentuur
• hulgimüüa
• jaemüüa
• pank 1

suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija  intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.

üks kirjatöö anarhismist

üks tore ja erapooletu kirjatöö anarhismist http://marilijamihkel.weebly.com/uploads/2/2/1/5/2215937/anarhism.pdf

rahva kestmajäämine

liialt palju on pandud rõhku meie rahva kestmajäämisel poliitikale, püssidele, keelele, ideoloogiatele, rikkusele, sündivusele jne. ära on unusttud hoopis olulisem asi, rahva vaimne ja füüsiline tervis. tervisega on lood kehvakesed. vaimse tervise viletsat seisu näitavad: alkoholiga liialdamine, olukord liikluses, hummerite suhtarv elanike kohta, töö, raha ning tarbimise kultus, suurenev antidepressantide tarvitajate arv, teleka ees veedetud tundide hulk jne. füüsilise tervise allakäigule viitavad: töövõimetustoetuse saajate hulk, südame-ja veresoonkonnahaiguste hulk, kartulite ja lihaga liialdamine, mugav elu, vähene füüsiline liikumine jne.

lihtne ja mugavusteta elu, auto asemel jala, või jalgrattaga liikumine, töökoormuse vähendamine, igapäevane väike võimlemine, tarbimistemplite külastamise asemel oma väiksela aiamaal nokitsemine, oma kodu ehitamine, loomine, sõpradega logelemine, hobidega tegelemine, rändamine jne peaks tagama rahva vaimu ja füüsise tervema oleku.

tarbija ja palgatöölise valik

pilt on pärit https://www.adbusters.org/