Archive for 28. sept. 2008|Monthly archive page

rahavaba

ilma rahata pole praeguses ühiskonnas võimalik päriselt hakkama saada. aga on võimalik vähendada vaja minevat raha hulka, vabanedes sõltuvusest tööjõuturust, hinnatõusudest jne. seega võimalikult palju sõltuda ise endast ja oma oskustest, aga mitte turusituatsioonist ning maailmamajanduse olukorrast. maal saab elada rahavabamalt, kui linnas. linnas ei ole pääsu toidu ja teatud teenuste ostmisest. kuhu me siis raha kulutame ? toidule, eluasemele, energiale, riietele, transpordile, tervishoiule, haridusele, kehakultuurile, vabaajale jne võtame need siis järjest ette. kulutusi toidule on võimalik vähendada kas kasvatades ise endale sööki, või osta otse tootjalt. ehitades ise maja, jääkidest, savist, põhust, mätaskatusega  jne saame eluaseme hinnaks alla poole turuhinnast. energia osas annab kokkuhoidu majade soojapidavus ja tahkeküttekehade kasutamine, kus saab kütta puidujääke, mida saab ka pool muidu kätte. riided saab teise ringi poodidest, ise õmmeldest, vahetades jne. transpordile kulutame palju, siin tuleb tiheasusutus kasuks, linnas pole oma auto omamine vajalik, maal kui ühistransport toimib ka pole, kuigi peab rohkem oma käike mõtlema. tervishoius saab kulusid vähendada ainult ennetusega, elades tervislikult, kui loobuda autost, sõita jalgrattaga või käia jala siis oleme ennetusel teinud suure sammu edasi. ehk rahavaba eluviis tingib juba ise järjest väiksemaid kulutusi. hariduse kulutuste vähendamine on juba keerulisem. kui ei ole eesmärgiks haridust tõendav paber ja tööalane karjäär, siis saab ennast edukalt harida ka raamatukogus. ainuke ressurss, mida rahavaba eluviis vajab on aeg, aga siin toimub aja mõnusam kasutamine, ei pea oma vabaaega vägisi sisustama, vaid saab selle suunata väliste sõltuvuste vähendamiseks. kõiki neid toiminguid saab teha koos perega, seega suureneb iseenesest perele pühendatud aeg. nii toimides saab ki äkki selgeks, et on võimalik läbi ajada nii, et teha päevas ainult neli tundi palgatööd.

J.M.K.E. – Monument

ajakohane laul ka tänapäeval. inimeste olemus küll ei muutu.

sa oled oma töökoht

töö on eestlase eneseväljendus vahend number üks, teiseks  raha. meie vanasõnad räägivad tööst ja muinasjutud varandustest. kui eestlane on töötu, siis tunneb ta ennast alaväärsena, see on tema jaoks hullem olukord, kui raha puudumine. ühiskondki aksepteerib ainult inimesi kes töötavad ja mida tähtsamal ametipostil seda parem. eestlane on töömurdja selle sõna otseses mõttes, rahulolu tööga mõõdetakse enamjaolt palgaga suurusega.  vähe on neid kes tõeliselt oma tööd naudivad, ega pea palga suurust kõige olulisemaks. jäädes töötuks tormab eestlane kohe uut tööd otsima ja muretseb kas ikka leiab piisavalt kiiresti midagi, ei naudita sülle sadanud puhkuse võimalust. teisalt aga suruvad peale endale võetud suured püsikulud ja laenud. kui kohtad tuttavat, keda pole ammu näinud ja ta tunneb huvi, millega tegeled, siis on vastus tavaliselt oma töö kirjeldusega ja samaga vastab ka tuttav. kust selline asi on tulnud ? kas see on lutherlik töömoraal ?  või elades võõrvõimu all, ei olnud meil ennast millegi muuga väljendada, sest põllul pidi rügama. tundub, et töö kui protsess ei olegi meile oluline, sest teeme palju tühja tööd, kuidas meie tööviljakus muidu nii madal on, oluline on väline külg, töö nimetus. nii jäävadki protsessid läbimõtlemata. nii unistabki enamus eestlasi pensionipõlvest, see on aeg millal ühiskond lubab olla ilma tööd tegemata. aga olles ennast ogaraks töödanud, kulub pensionäri elu haigeks olemisele, arstide vahel jooksmisele ja ravimitööstuse nuumamisele. teine rahvas kes kasutavad tööd eneseväljendusena on ameerika ühendriiklased. nende puhkused on kõige lühemad ja töönadalad pikemad. vaadates uudiseid ja dok saateid keerleb ikka kõik töö ümber ja sellest tuleneva staatuse ümber. hiinlased teevad palju tööd, sitta tööd, aga mul on tunne, et nad suudavad vaba aega paremini nautida kui meie. oskavad laiselda.

sa oled oma töökoht ? hakka parem elama. ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb. laiskus on mehe iga.

anarhoprimitivism

mul pole mingeid illusioone anarhismi võimalikkusse. see ei sobi inimeste hetke loomusega kokku. tähendab rahumeelne kooselu, kogukondade vahelised sõjad viiksid paratamatult hierarhia ja riikide tekkimiseni. ideaalina aga mulle anarhism meeldib ja palju anarhismi mõtteid saab edukalt ellu viia ka riikide olemasolu korral. mulle on hingelähedane hoopis anarhoprimitivism. ehk siis anti-tsivilisatsioon, pöördumine tagasi küttimise-koriluse ning iibe range kontrolli juurde. mulle tundub, et see on ka ainus võimalus inimkonna säilimiseks.