Archive for 26. nov. 2008|Monthly archive page

milleks reanimeerida sauruseid ?

usa autotööstus on väljasuremise äärel. seda allakäiku veab gm. kongressis käib kibe arutelu, kas ja kuidas päästa seda seltskonda. gm on nagu saurus, suur ja kohmakas, kes kriisisituatsioonis välja sureb. usa autotööstuse häda ongi tema suurus, kohmakus ja paindumatus.  selliste ettevõtete kunstlik elus hoidmine toob tulevikus hoopis suuremaid probleeme, kui nende tänane pankroti laskmine. suured ettevõtted on edukad ajal mill majandus õitseb, aga kui tekib kriis löövad nad tihti vankuma. mis aga on huvitav, autotööstuses hakkab kaasa rääkima silicon valley, juba esimesed elektriautod on tootmises. seal on aga hoopis teised äritavad ja keskkond. väikesed, paindlikud ja innovaatilised ettevõtted. kui mõni projekt ka ebaõnnestub, läheb firma hingusele, asemele kerkib aga uus targem ja tugevam. nii juhtus sauruste väljasuremisega, keskkonna tingimused muutusid järsult, suured ja kohmakad saurused surid välja, pisikesed, paindlikud ja mitmekesised imetajad tulid olukorrast välja ja said tugeva tõuke sigimiseks.

eestlane ja anarhism

eestlane on tuntud individualist, üksikindiviidi õiguste eest seisja. eestlane ei liitu kergesti massipsühoosidega, ega tunnista autoriteete peale ise enda, arutleb enne kainelt mis moodi see värk talle kasulik võiks olla. selle pärast ei võta eestlane tõsiselt ei kirikut ega valitsust. ideaalne materjal anarhismiks ! aga ei, eestlane on ka anarhismi jaoks liiga individualistlik. anarhistlik ühiskond on üles ehitatud indiviidide vabatahtlikule koostööle, koostööd tehakse nendega kelledega on see meeldiv ja eneseteostust pakkuv. meie aga ei ole koostöö altid, viimases hädas liituvad talupojad, et vastu seista piimatööstuse survele. anarhismis on palju idealismi, seda aga kipub meil vähe olema. ega see ju patta panna või õunapuu alla matta kõlba. teiseks kui meil on miski autoriteet, siis on see seadus, kui on juriidiliselt kõik korrektne siis on asi korras. seaduste rägastik, aga ei sobi anarhismi üldse, siin on olulised vabatahtlikud kokkulepped indiviidide vahel. kolmandaks eraomandi kultus, anarhism toetab ühisomandit. me näeme ühisomandi all tavaliselt riigiomandit, eks selles on oma osa ka n liidul, kes rääkis ühisomandist, ise aga krahmas maa endale. loomulikult on ka meil erandeid ja nendest on meeldiv kuulda, aga enamusele anarhistlik ühiskond vist ei oleks konti mööda.  selle pärast polegi need ideed meil kandepinda leidnud, vastupidiselt idanaabritele, kus anarhism oli enne 1917a riigipööret vägagi populaarne.

töötajatele kuuluv ettevõte

on selline ettevõte, kus iga töötaja omab võrdset osalust teistega, olenemata positsioonist, kas oled koristaja, või juhatuse esimees. palka saavad nad küll erinevalt, aga kasum jaotatakse võrdselt. sellised ettevõtted olid valdavad kataloonias, hispaania kodusõja ajal ja olid ka eestis, kui varisev nõukogude majandus andis võimaluse ettevõte töötajatel rendile võtta. esimesel juhul oli asi vabatahtlik ja toimis, teisel juhul oli asi pool sunniviisiline ja läks päris kiiresti põhja. põhja läks selle pärast, et inimeste huvid olid erinevad ning tihti sai võimust ahnus, kasum oli vaja kohe ära jagada, aga mitte investeerida. kui aga selline ettevõte luuakse ühiste huvidega inimeste poolt, kes ei aja taga hetke kasumit, siis on tegemis paindliku struktuuriga, mis peab vastu ka majandusraskustes. sellise ettevõte palgad saavad nii kasvada, kui kahaneda, headel aegadel on palgad keskmisest suuremad, halvematel aegadel väiksemad. inimesed teavad, et kriisi olukorras on vaja vähesemaga toime tulla, et saaks säilitada töökohad kõigile ning, et ettevõte saaks viletsamad ajad üle elada. kindlasti on taolisi ettevõtteid ka eestis veel olemas, kahjuks pidurdab eestlaste liigne individualism ja koostöövaimu puudumine, töötajatele kuuluvate ettevõtete loomist ja levimist.

vabadus valida orjus

paistab, et oleme ikka jätkuvalt orjarahvas. meile on oluline vabadus, aga vabadus valida endale ise orjuse vorm. nüüd oleme endale valinud laenuorjuse variandi. mis elu see on kui palehigis tööl rügada ei saa, selline elu on tühi ja sisutu. aga, et ei tuleks peale kiusatus molutada ja vabalt võtta, on vaja endale turjale võtta hunnik laene ja liisinguid. vanasti manitses tööd tegema lutheri papp, nüüd panga laenuhaldur.