Archive for 20. dets. 2008|Monthly archive page

kuidas korraldasid majandust kataloonia anarhistid(CNT)

kui paljud ootavad diktatuuri

ajal mill majandus on kriisis, valitseb suur tööpuudus, madalad palgad, kõrged hinnad, käib poliitiline lehmakauplemine ning lokkab korruptsioon, tekib paljudel igatsus kõva käe poliitika järele, et tuleks karmi käega liider, kes lööks korra majja ja vabastaks rahva mandunud poliitukutest. ajaloos on palju näiteid kus see on mõneks ajaks õnnestunud. kuid mõneks ajaks ja tavaliselt lühikeseks ajaks. kui uued inimesed paigal, siis toimub mõne aja pärast mugandumine ja bürokraatiaaparaat muutub veel rohkem korrumpeerunumaks ja repressiivsemaks, kui enne. sest ei ole võimalik enam paljastada süsteemi mädapaiseid. ilma bürokraatiata ei püsi ükski diktatuur, sest see vajab laialdast kontrolli, kõigi eluvaldkondade. lahenduseks on , kui rahvas ise võtab oma elu üle tasapisi kontrolli. tehes koostööd ja luues ühistuid-koperatiive ning kogukondi on võimalik lahti saada korruptsioonist ja bürokraatiast. ühistuline, turgudel ja tarbiatekoperatiividel põhinev majandus ning sündivuse kontroll ei too kaasa endaga vaesumist, puudust jne. kapital ei koondu väheste kätte, vaid läheb ühistutele. ma ei saa aru miks inimesed kardavad koostööd ja oma elu eest seista ning loodavad, et keegi tuleb ja lahendam nende probleemid.

mõtteid mässust

mässe ikka toimub, hetkel kreekas möllavad noored. aga miks tekivad sellised spontaansed mürglid? tavaliselt tekivad need rahulolematusest. tööinimesed hakkavad  mässama siis, kui elutingimused  muutuvad massidele väljakannatamatuks. eriti tõenäoliseks muutuvad mässud, siis kui rahulolu on kestnud kaua ja hakkab inimesi tüütama. kreekas sai mäss alguse ühe nooruki segastel asjaoludel tapmisest politse poolt. politsei on ennegi inimesi tapnud, aga mäsuks läheb harva. siin oli antud lugu sädemeks püssirohutünnis. millega siis pole noored rahul, minu arvates ei ole nad rahul perspektiiviga mida vanemad ja ühiskond neile pakuvad, üksluist tööd hommikust õhtuni, tuima tarbimist, eluaegset laenuorjus,t nädalalõpu veetmist kuskil meelelahutusasutuses jne. kõik see tundub nende jaoks hirmutav. nii tekivad varjatud pinged ühiskonna ja rahulolematute vahel, mis lahvatavad vägivallaks. see pakub noortele alternatiivi keskklass igavale ja mandunud elule. kuna tegemist on lõunamaalastega siis on konfliktid kerged tulema.

kui lugeda eesti internetikommentaare, siis enamus mõistavad sellise tegevuse hukka. eestlase ideaaliks on töö ja eraomandus, elus sisuks on töö, elumõtteks on töö, enese väljenduseks on töö ja auto. filosoofia on tihedalt seotud tööga. sellise mõttelaadiga, ei saagi me teistmoodi reageerida. paljud kommentaarid, lähtuvadki töö keskselt , et noored tuleb saata tööle, kul nad siis terveks saavad, mis küll nende töötavad vanemad mõtlevad jne. aga tuima töö vastu need noored ju mässavadki. ka unustavad armsad kommentaatorid, et võimalus nendel vabalt sõna võtta ilma karistust kartmata, on ka mässu tulemus, nimelt suure prantsuse revolutsiooni.

mina vägivallatsemist ei poolda, ehk olen ma sellest välja kasvanud. sain oma noorukiea mässumeele suunata eesti vabaduse taastamisele. samas ei mõista ma kreeka noorukeid hukka, kuna mõistan nende hirme ja püüdlusi vabaneda mandumist pakkuvast tulevikust.

isemõtlev inimene

järjeks eelmisele postitusele.

isemõtlev inimene ei võta omaks propagandat, tema meeles on küsimused, ta teeb oma valimisotsused lähtudes valitava võimetest ja kompetentsist, mitte aga tuntusest ja mesimagusast jutustisemõtlemise vähesusest kõneleb massiline ebakompetentsus omavalitsuste volikogudes. inimesed ei saagi tihti aru miks nad valmas käivad ja kuidas see nende elu mõjutab.

anarhism on isemõtlevale inimesele

aga kahjuks on oma peaga mõtlevaid inimesi kriitiliseks massiks vähe. oleme elanud sadu, või isegi tuhandeid aastaid ikka kellegi eeskoste all. kas on olnud selleks ülik, valitsu, kirik, või kõik koos. ikka on nemad pidanud ennast targemaks ja pakkunud eeskostet rumalale rahvale, pole siis imestada, miks rahvas eelistab oma peaga mõtlemise asemel teha seda kellelgi teisel, siis pole vaja ju vastutada ning mis peamine saab kiruda, kui asjad on tegemata. mugavam on vedeleda teleka ees, või istuda grillitossu sees, kui võtta osa ühistegevusestning võtta enda kanda vastustav roll. loomulikult pole vaja pidevalt ringi sebida ja tegutseda, piisab ainult oma olme ja elu korraldamisest. sellepärast ei saa teaoks ka reformierakonna helge unistus õhukesest riigist. enne tuleks koolitada isemõtlev kodanikond ja see järel hakata riiki õhemaks lihvima. aga isemõtlev kodanikond võib saada võimueliidile endale saatuslikuks, seega seda ei lasta juhtuda.

tervest mõistusest

seal kus kõneldakse tervest mõistusest, tõest, talupoja mõistusest, õigetest teedest, õigest usust jne tuleb muutuda valvsaks ning võimaluse korral põgeneda, või mitte selle jamaga kaasa minna.

omaalgatus toob söögi odavamalt lauale

raskemad ajad sunnivad inimesi koostööle, kahju ainult, et lihtsamad ajad ei sunni inimesi koostööle, siis oleksid nad raskemateks aegadeks valm.  leidsin kalev.ee järgneva loo:

Kuna ühistu vormis tegutsedes jäävad ära vahepealsed kasusaajad, võib just omaalgatuslik toiduvõrgustik olla vahend majandusraskustega võitlemisel.

Üks selline näide on oktoobri algusest Tartus tegutsev ühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik. Selle liikme ja tegevuse aktiivse eestvedaja Kaja Keskküla sõnul pakuvad nad kümmekonna teise väiketaluga, kes on ühistu liikmed, tartlaste lauale puhast kodumaist toitu.

Keskküla kogub talunikelt kokku informatsiooni pakutava kauba kohta, põhiliselt igasugu köögivilja, aga ka munade, ürtide ja teesegude, jahude ja helveste kohta ning saadab selle edasi ligi 170 tartlasele. „Püsikliente on meil 40–50 ringis. Mina toimetan kauba kohale, kes tellib üle 250 krooni eest, sellele viin koju kätte,“ rääkis Keskküla.

Ära jäävad vahepealsed kasusaajad

Sel moel tegutsedes jäävad ära kõik vahepealsed kasusaajad, olgu selleks siis poed või vahendajad, mistõttu saab ostja kauba odavamalt kätte. Samas päästab see ka müüjaid murest, et kuhu oma suhteliselt väikest kaubakogust turustada.

Lääne-Euroopas on sellise toiduvõrgustiku ideed veelgi edasi arendatud. Seal kuuluvad toidutellijad samuti ühistusse ja esitavad soovid juba kevadel „oma talunikele“, tehes ka ettemaksu. Suvel käivad nad puhkuse ajal talunikke hooajatöödel aitamas, võtavad lapsed ka kaasa ja veedavad sel moel oma suvepuhkuse.

Ühistegevus võib majanduslangusest välja aidata

Roheliste erakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Toomas Trapido kutsus Kalev Spordi väitlussaates „Vastulause“ inimesi üles end ja kaaslasi ühistegevusega liitudes aitama. „Igasugune tegutsemine aitab välja tulla ebaõnnestumisega seotud apaatiast ja depressioonist, kuid ühistegevus võib meid ka otseselt majanduslikult aidata,“ põhjendas Trapido.
Möödunud sajandi alguse Eestis oli ühistegevus suure au sees, nõukogude aja sundkollektiviseerimine mõjutab aa Trapido arvates eestlasi siiamaani, tekitades ühistegevusega pea allergilisi nähtusid.

Inimeste abitus teeb majandusteadlase kurjaks

Majandusteadlane Paul Tammert loodab omakorda, et majanduslangusega saabuv häda paneb inimesed uuesti ühistegevusest lugu pidama. „Inimesed on nagu lambad, kes tahavad, et neid karjatatakse. Ametnikud tõstavad raha ühest taskust teise ja inimesed on käsi pikal – kus minu osa on,“ teeb Tammertit inimeste abitus kurjaks.
Samas olevat ka neid, kes tahavad ja suudavad midagi ära teha, kuid kel pole kapitali. „Just sellised inimesed peaks ohjad enda kätte haarama ja pead kokku panema,“ andis majandusteadlane nõu.

Nii Trapido kui ka Tammert loodavad, et eestlased saavad oma abitusest üle ja ühistegevus lööb lähiajal õitsele.

allikas: http://www.kalev.ee