omaalgatus toob söögi odavamalt lauale
raskemad ajad sunnivad inimesi koostööle, kahju ainult, et lihtsamad ajad ei sunni inimesi koostööle, siis oleksid nad raskemateks aegadeks valm. leidsin kalev.ee järgneva loo:
Kuna ühistu vormis tegutsedes jäävad ära vahepealsed kasusaajad, võib just omaalgatuslik toiduvõrgustik olla vahend majandusraskustega võitlemisel.
Üks selline näide on oktoobri algusest Tartus tegutsev ühistu Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik. Selle liikme ja tegevuse aktiivse eestvedaja Kaja Keskküla sõnul pakuvad nad kümmekonna teise väiketaluga, kes on ühistu liikmed, tartlaste lauale puhast kodumaist toitu.
Keskküla kogub talunikelt kokku informatsiooni pakutava kauba kohta, põhiliselt igasugu köögivilja, aga ka munade, ürtide ja teesegude, jahude ja helveste kohta ning saadab selle edasi ligi 170 tartlasele. „Püsikliente on meil 40–50 ringis. Mina toimetan kauba kohale, kes tellib üle 250 krooni eest, sellele viin koju kätte,“ rääkis Keskküla.
Ära jäävad vahepealsed kasusaajad
Sel moel tegutsedes jäävad ära kõik vahepealsed kasusaajad, olgu selleks siis poed või vahendajad, mistõttu saab ostja kauba odavamalt kätte. Samas päästab see ka müüjaid murest, et kuhu oma suhteliselt väikest kaubakogust turustada.
Lääne-Euroopas on sellise toiduvõrgustiku ideed veelgi edasi arendatud. Seal kuuluvad toidutellijad samuti ühistusse ja esitavad soovid juba kevadel „oma talunikele“, tehes ka ettemaksu. Suvel käivad nad puhkuse ajal talunikke hooajatöödel aitamas, võtavad lapsed ka kaasa ja veedavad sel moel oma suvepuhkuse.
Ühistegevus võib majanduslangusest välja aidata
Roheliste erakonda kuuluv riigikogu rahanduskomisjoni liige Toomas Trapido kutsus Kalev Spordi väitlussaates „Vastulause“ inimesi üles end ja kaaslasi ühistegevusega liitudes aitama. „Igasugune tegutsemine aitab välja tulla ebaõnnestumisega seotud apaatiast ja depressioonist, kuid ühistegevus võib meid ka otseselt majanduslikult aidata,“ põhjendas Trapido.
Möödunud sajandi alguse Eestis oli ühistegevus suure au sees, nõukogude aja sundkollektiviseerimine mõjutab aa Trapido arvates eestlasi siiamaani, tekitades ühistegevusega pea allergilisi nähtusid.
Inimeste abitus teeb majandusteadlase kurjaks
Majandusteadlane Paul Tammert loodab omakorda, et majanduslangusega saabuv häda paneb inimesed uuesti ühistegevusest lugu pidama. „Inimesed on nagu lambad, kes tahavad, et neid karjatatakse. Ametnikud tõstavad raha ühest taskust teise ja inimesed on käsi pikal – kus minu osa on,“ teeb Tammertit inimeste abitus kurjaks.
Samas olevat ka neid, kes tahavad ja suudavad midagi ära teha, kuid kel pole kapitali. „Just sellised inimesed peaks ohjad enda kätte haarama ja pead kokku panema,“ andis majandusteadlane nõu.
Nii Trapido kui ka Tammert loodavad, et eestlased saavad oma abitusest üle ja ühistegevus lööb lähiajal õitsele.
allikas: http://www.kalev.ee
eesti väiketootjate ja tarvitajate ühisus 
Lisa kommentaar