Archive for 19. jaan. 2010|Monthly archive page

raha(dollari) olemus

raamatus “kulla võim” on  lugu, yapi väikesaarel kasutatakse rahana kivikettaid,  mida suurem seda väärtuslikum. mõned on taskusse pistetavad, mõned veskikivi suurused mõned nii suured, et ei jõuta kohalt vedada, nii nad seal vedelvad, vahetades ainult omanikku. saare kõige rikkamal perekonnal on kõige suurem ketas. konks on  aga selles, et keegi pole seda näinud,  see vedeleb merepõhjas. kord  üks mees vedanud paadi taga parve, kus olnud päratult suur kiviketas,  kahjuks puhkes torm ja mees oli sunnitud  parve lahti haakima. jõudes kaldale, ta jutustas oma loo ja kirjeldas ketta mõõtmeid, materjali ja ilu. keegi ei kahelnud tema loos, sellest kettast sai kõige väärtuslikum raha saarel. kas tuleb tuttav ette ? see oleks nagu tänapäeva rahandusest. ka dollar püsib müüdil tema kõikvõimsusest ja tohutust väärtusest. seltskond inimesi usa keskpangast ja rahandusministeeriumist räägivad. et kuskil on rikkused, mis tagavad dollari vääringu. võiks öelda, et see lugu yapi saarelt iseloomustab kogu maailma rahandust.

islami pangandus

islami pangandus on üks väga  huvitav finantssüsteem, mis põhineb koraani poolt keelatud intressi puudumisel. intressi asemel jagab ettevõtja pangaga kasumit, kui aga ettevõte ebaõnnestub, siis kaotavad mõlemad. see pangandus, vastupidiselt meie pangandusele,  ei tegele varjatud maksustamisega, ega ebaseadusliku raha emiteerimisega. kahjuks, ei ole praktikas kõik nii ideaalne, ahnus saab tihti ikka mõõdukusest võitu ning toimub varjatud intressi võtmine. kui aga järgitakse kõike reegleid on islami pangandus inimsõbralik ning oht muutuda panga orjaks pea olematu. aga lugege ise:

http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/spip.php?rubrique21 kirjutab järgmist:

Islami pangandus
Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Alates 1980-ndatest on islami pangandus maailma majanduses kasvav valdkond. Samas on paljud põhiprintsiibid, millele Islami pangandus tugineb, kasutuses juba sajandeid.

Tänasel päeval on üle maailma tegutsemas rohkem kui 250 islami panganduse põhimõtteid järgivat finantsinstitutsiooni. See arv sisaldab endas panku, mis islami panganduse teenuste kõrval pakuvad ka klassikalisi pangandusteenuseid. Riikide hulka, kust võib leida islami pangandusega tegelevaid finantsinstitutsioone, kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Suurbritannia.

Kliendid, kes soovivad kasutada islami panganduse tooteid ja teenuseid (arvelduskontod, säästuhoiused, kodu soetamise lahendused), ei pea olema moslemid. Islami pangad võivad oma teenuseid pakkuda nii kontorivõrgu, postipanga kui ka elektroonilise panganduse (telefonipanga, internetipanganduse) vahendusel.

Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Suhe kliendi ja panga vahel tugineb riski jagamisel ning finantseeringutest ja investeeringutest saadud tulude jagamine. Tulu tugineb iga konkreetse tehingu pealt teenitud kasumile.

Islami panganduse põhilised alused lisaks intressi ehk riba keelule on:

Ijara

Ijara on liisingu vorm. See sisaldab endas lepingut, millega pank ostab vara ja liisib selle kliendile kindlaksmääratud ajaks kokkulepitud üüriraha eest. Eelnevalt on liisinguperioodi pikkus sarnaselt üürirahaga paika pandud ja kokku lepitud.

Mudaraba

Mudaraba viitab investeerimislepingule kahe osapoole vahel – üheks osapooleks on see, kes paigutab vahendeid ja teiseks osapooleks on see, kes pakub kompetentsi. Lepinguga lepitakse eelnevalt kokku teenitava kasumi jagamine.

Murabaha

Murabaha on leping ostmise ja edasimüügi kohta, mis lubab kliendil teha sisseoste võtmata selleks laenu ja maksmata intressi. Pank ostab kliendile kaubad, müüb need edasi kliendile ning lisab kokkulepitud kasumimarginaali. Seejärel tasub klient kaupade müügihinna osamaksetena soetades laenu maksmata intressi.

Musharaka

Musharaka tähendab partnerlust. See tähendab, et üks osapool paigutab koos teisega kapitali, jagades nii riski kui ka tulu. Erinevus Musharaka lepingute ja klassikalise panganduse vahel seisneb selles, et osapooled võivad kindlaks määrata erinevaid kasumi jagamise suhteid, kuid kaotused peavad olema jaotatud proportsionaalselt investeeritud summadele.

veel :

http://culture.alwatanyh.com/et/اقتصاد-وتنمية-17/مفهوم-البنك-الاسلامي-632/

http://www.arileht.ee/artikkel/371227

inimene ja ideoloogia

enamus ideoloogiad(religioone) on tekkinud, või loodud algselt ininese hüvanguks, tema elujärje ja-korralduse  ning vaimuelu parandamiseks. kuid enamjaolt saab nendest samadest ideoloogiatest inimeste rõhumise instrument. liberaalid unistasid inimeste majanduslikust vabadusest ja rikkusest, täna on makandusvabaduse tinginustes saanud inimestest suurkorporatsioonide ja lüpsilehmad. varakristlased unistasid inimeste vabadusest ja võrdsusest, peale seda kui rooma võim riigistas kristluse sai sellest rõhumise ja võimu kindlustamise vahend. me  saime omal nahal tunda kommunismist unistamise vilju. rohelisest maailmavaatest on saanud kohati raha tegemise masin jne jne. vast tuleks kasuks, kui inimesed ei laseks ühtegi ideoloogiat(religiooni) domineerima, ajalugu on näidanud, et sellest tuleb ainult häda ja viletsust.

lihtsalt skp-st

tänases epl onlines hea artikkel, kus kirjas skp olemus lihtsalt ja lühidalt.

http://www.epl.ee/artikkel/486118

euro illusioonid

kas me ikka teame kuhu me oma väikest riiki tüürime?  äripäeva artikkel http://www.ap3.ee/article/2010/01/06/Martin_Wolf_rasked_ajad_euroala_perifeerias , annab päris hea ülevaate olukorrast ning süsteemivigadest. ei tasuks unustada, et me oleme tõeline perifeeria, kus kehtivad teised reeglid, tingimused ja seaduspärasused, kui keskustes.  räägitakse, et kui tuleb euro, siis on usaldus ja investorid. kreekas, iirimaal jne on euro. aga nad on sisuliselt pankroti äärel, ei mingit usaldust, ega tormi jooksvaid investoreid. meie eeliseks on ainult suure riigivõla puudumine. eeskujulik finantsdistsipliin, vähene bürokraatia jne on investoritele olulisem, kui euro, nii välisinvestorile, kui kohalikule ettevõtjale.

populismi uus tähendus

olen maha maganud olulise paradigma muutuse, sõna populism tähenduses. muiste tähendas populism rahvale meele järgi olemist, otsuste tegemist rahva hetkeemotsioonidest ja ootustest lähtudes. kuid vaadates poliitikute sõnavõtte olen aru saanud, et populism tähendab kokkuhoidu, säästmist, elamist vastavalt oma võimetele. riigikogu ei saa oma palka vähendada, muidu oleks see populism, kaitseministeerium ei saa loobuda jõulupreemiatest, muidu on jälle populism. ma ei saa sellest asjast küll teistmoodi aru.

maailmas kleebitakse populisti silt külge tavaliselt neile, kes püüavad tõeliselt parandada rahva elujärge, eriti agarad kleepiad on neokonservatiivid, kes ise hoopis teevad otsuseid vastavalt rahva ahnusele, vähendavad makse ja suurendavad sotsiaalseid kulutusi, mis ei lahenda tegelikke probleeme,  viies nii oma riigi uskumatute võlgadeni. näiteks on üks kuulus populist boliivia president morales, kes  läbi maareformi  jagas maata meestele maad. sellise mustri järgi võiksime populistiks pidada ka meie esimest riigipead pätsi, kes võttis maa mõisnikelt ning jagas maata meestele.