Archive for 9. juuni 2010|Monthly archive page

pangad võidavad alti

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi  teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.

pätsu “kommunistlik” maareform

täna nimetataks peale vabadussõda toimunud maareformi, kus maa võeti suurmaaomanikelt e mõisnikelt ja anti talupoegadele e väikemaaomanikele, kommunismiks. kui hugo chavez venetsueelas  ja evo morales bolivias seda täna teevad, siis sõimatakse neid kommunistideks. eriti teevad seda veel meie kodukootud konsevatiivid. kommunistideks sõimatakse kõiki, kes julgevad vastu hakata korporatiivsele kapitalismile, mis kõige hullem kõige suuremad kisajad on veel need keda korporatsioonid enim lüpsavad. parempoolsed siunavad, aga nii langeb majanduskasv jne jne, perse see majanduskasv, kui inimestel on maad siis nad on toidetud ja riidetükk seljas, mis on olulisem. aga selline inimene on vaba ja seega ei ole nii lihtsalt konksu otsa võetav, teda ei saa lüpsta, et finantseerida isiklikke kulutusi, sõdu jne. suurmaa omanduse korral, on inimene selle maaomaniku ori, kui pole vaja visatakse tänavale. riigil maad on, aga rahvas on näljas, kasvatatav toit voolab riigist välja rikkamatele turgudele ja kodanikud imegu näppu. kindlasti pole härrad chaves ja morales, ka oma rahakotti unustanud, kuid nad on suuunandu oma maa ressursid selle sama maa elanike hüvanguks, mite üksikute rikastumiseks. lisaks on bolivias valgete ja mestiitside vähemus armutult ekspluateerinud pärismaalaste enamust. ma arvan, et meie konservatiivid kindlasti, ei oleks rahul olukorraga, kus meie vene vähemus oleks eliidiks, maa ja kapitali omanikuks, presidendika ja valitsejaks., nad võitleksid selle vastu, see oleks loomulik. aga misk seda ei või teha pärismaalased boliivias ? ah, et vene ja usa ülemvõim on erinevad, vene halb usa hea. minge küsige guatemaala maiade käest, mis nad usast arvavad, saate sama vastuse, mis meie venemaast arvame. usa poolt mahhitatud, finatseeritud ja relvastatud vähemuse diktatuurid tapsid külade kaupa maiasid, lüües sülelapsi vastu seina surnuks, põletasid maju ja ajasid  inimesi oma maalt välja.  kleebi aga inimesele silt külge ja ajupestud massid annavad volitused sildistatu likvideerimiseks.

autohoolduspuhkus

oleme tuntud autorahvas, kelle jaoks on auto täisväärtuslik pereliige ning inimõiguseks  saada autoga igale poole treppi ja veepiirile. sellest tulenevalt peab olema igal mehel õigus uue auto soetamisel perre authoolduspuhkusele.  üks kuu uue auto soetamise ja kaks kuud pruugitud auto ostu puhul. nii jõuab mees uue pereliikmega harjuda ja lähemalt tutvust teha, temas mõned ööd magada, korralikult poleerida, kasutatud auto puhul likvideerida esimesed vead, paigaldada dvd-magnetoola ja valuveljed, teha kiiremaid otsi ning külastada sõpru, tuttavaid ja sugulasi.