Archive for 29. jaan. 2012|Monthly archive page

ma tean, et ma midagi ei tea

meil olevat majanduskriis, või hoopis võlakriis ei saagi nigu enam aru. majandus on inimese elus tehtud kõige tähtsamaks, seda eksponeeritakse, sellest räägitakse rohkem, kui millestki muust ja nii me näemagi kõike ainult läbi majanduse. aga, kui ronida kõrgemale ? või tõmmata pilti laiemaks, kas siis ei ole tegemist mingi laiema ja sügavama nähtusega ? inimese kriisiga ? äkki on sellega seletatav, miks majanduskriis ei taha järele anda. tundub, et probleemid majanduses on ainult sümptomid ja tegeledes sümtomitega ei ravi me haigust ennast. üks kõik mida võlakriisiga ette, ei võeta asi läheb ainult hullemaks, inimesed muutuvad pinge all üha agressiivsemaks, kurjemaks. majandus on muutunud inimeste jaoks liiga raskeks, liiga palju infot, liiga palju ja kiireid muutusi. valitsejad, kriisiga võitlejad teevad näo, nagu nad saaksid asjast aru ja teaksid mida teevad, kahtlane. äkki tuleks tunnistada, et teada on ainult see, et midagi ei ole teada. inimmõistus on liiga väike selle jaoks, et hoomata kogu protsesside ulatust, seoseid jne. üritatakse sirgeks vedada sauruse krussi tõmbunud persekarva, kuigi sügeleb sauruse tagumik.

jalaga tagumikku ja tööturule

käimas on haridusreform. reformist kumab läbi üks mõõde, rahaline optimeerimine. riigieekarvelisel kohal tuleb õppida pea täis koormusel, muidu esitatakse arve. ühesõnaga jätkub meie vana haridusüsteemi totaalne rakendamine, ehk keskpärastamine. kõiki võetakse ühe mõõdupuuga, ei arvestata inimeste erinevate võimete ja tempodega. mõnel läheb avanemiseks ja arusaamiseks rohkem aega, kui teistel, mõni lihtsalt saab aru, aga vajab pikemat seedimist. paljud ülikooli astunud noored ei teagi, mida nad veel täpselt tahavad, andke neile aega atra seada.  kahjuks aga kehtestatakse kõigile ühesugune tempo. kokku pannakse sprinterid, kesk-ja pikamaajooksjad. nii me kaotame suures optimeerimise tuhinas hulga talente ning valdavaks saab veelgi rohkem keskpärasus. vorbime kiiresti toote tööturule, toote, mis meenutab pigem masstoodangut, kui kooslust heast inseneri-, disaineri-, vaimutööst.