ma tean, et ma midagi ei tea

meil olevat majanduskriis, või hoopis võlakriis ei saagi nigu enam aru. majandus on inimese elus tehtud kõige tähtsamaks, seda eksponeeritakse, sellest räägitakse rohkem, kui millestki muust ja nii me näemagi kõike ainult läbi majanduse. aga, kui ronida kõrgemale ? või tõmmata pilti laiemaks, kas siis ei ole tegemist mingi laiema ja sügavama nähtusega ? inimese kriisiga ? äkki on sellega seletatav, miks majanduskriis ei taha järele anda. tundub, et probleemid majanduses on ainult sümptomid ja tegeledes sümtomitega ei ravi me haigust ennast. üks kõik mida võlakriisiga ette, ei võeta asi läheb ainult hullemaks, inimesed muutuvad pinge all üha agressiivsemaks, kurjemaks. majandus on muutunud inimeste jaoks liiga raskeks, liiga palju infot, liiga palju ja kiireid muutusi. valitsejad, kriisiga võitlejad teevad näo, nagu nad saaksid asjast aru ja teaksid mida teevad, kahtlane. äkki tuleks tunnistada, et teada on ainult see, et midagi ei ole teada. inimmõistus on liiga väike selle jaoks, et hoomata kogu protsesside ulatust, seoseid jne. üritatakse sirgeks vedada sauruse krussi tõmbunud persekarva, kuigi sügeleb sauruse tagumik.

« jalaga tagumikku ja tööturule

ettevõtlus ja rahva kestma jäämine »