Archive for the ‘elu’ Category

vastastikuse abistamise kassa

hardo pajula kirjutab oma raamatus, majanduslik inimene ja poliitiline loom, pankroti veerel kiikuvatest pensionide-ja haigekassadest.  pankroti äridesse raha paigutamine pole teab, mis mõistlik mõte. üks abinõu, kuidas oma vanaduspõlve kindlustada on sõprade vahel vastastikuse abistamise kassa loomine. milline ostaks väikelinna, või selle lähedale maja koos suurema maatükiga. maja tuleks muuta energiatõhusaks, lisaks päikesekollektorid ja-paneelid. maatükkile istutada mets säält saab hiljem küttepuid. elamine peaks olema võimalikult energiasõltumatu, st madalaid püsikulusid. enne majja päriselt kolimist saaks seda kasutada suvemajana. teiseks koguda nii palju kapitali, et saaks palgata maja pääle ka põetaja.

kas suurem on odavam ?

täna poes pesupulbrit ostes, tabasin ennast mõttelt, et kas suurem pakend on ikka odavam ? hind küll, aga kas ka maksumus ? olen selle üle ennegi juurelnud, eriti siis, kui nõrkuse hetkel ostetud suuremat kogust ära ei jõua tarvitada ning see rikki läheb. asi on psühholoogias, esmalt köidab suurema pakendi puhul soodsam hind, teisalt kui on suurem ports ees, siis kaldume raiskama e üle tarvitama. kui aga meil on väike pakend ja pidev defitsiidi tunne, siis doseerime ka vähem. see kehtib nii pesupulbri, toidu ja ka energia kohta. mida odavam on energia, või mida väiksema energia tarbega seadmed meil on (led lambid) kohta. suurem pakend ja odavam energia on ainult tugevatele 😀

hierarhiad

taandarenevalt:
laisk tark
laisk loll
agar tark
agar loll

küsimus, kuidas neid viimaseid nii palju on, eriti meie elu korraldajate seas, võinesimesed kolm võivad oma vahel sualiselt kohad vanities, aga viimane jääb alati paika ?

töö ja rikkus

räägitakse, et tee tööd ja näe vaeva, siis jõuad haljale oksale, saad rikkaks. luterlik töömoraal. mõni päev tagasi võis kuulda ja näha uudist, et eestlastel on euroopa liidus kõige pikem töönädal ja lühim puhkus ning teine uudis varasemast ajast räägib, et eestlased on eu rikkuse tabelis tagumises otsas. miski on siin ju valesti, teeme kõvasti tööd, aga jääme vaesemaks, või siis püsime samal tasemel. järelikult teeme palju tühja ja odavat tööd. lihtsalt töö rabamisest ei piisa, peab olema ettevõtlikkust, nutti, teadmisi ja õnne.

ma tean, et ma midagi ei tea

meil olevat majanduskriis, või hoopis võlakriis ei saagi nigu enam aru. majandus on inimese elus tehtud kõige tähtsamaks, seda eksponeeritakse, sellest räägitakse rohkem, kui millestki muust ja nii me näemagi kõike ainult läbi majanduse. aga, kui ronida kõrgemale ? või tõmmata pilti laiemaks, kas siis ei ole tegemist mingi laiema ja sügavama nähtusega ? inimese kriisiga ? äkki on sellega seletatav, miks majanduskriis ei taha järele anda. tundub, et probleemid majanduses on ainult sümptomid ja tegeledes sümtomitega ei ravi me haigust ennast. üks kõik mida võlakriisiga ette, ei võeta asi läheb ainult hullemaks, inimesed muutuvad pinge all üha agressiivsemaks, kurjemaks. majandus on muutunud inimeste jaoks liiga raskeks, liiga palju infot, liiga palju ja kiireid muutusi. valitsejad, kriisiga võitlejad teevad näo, nagu nad saaksid asjast aru ja teaksid mida teevad, kahtlane. äkki tuleks tunnistada, et teada on ainult see, et midagi ei ole teada. inimmõistus on liiga väike selle jaoks, et hoomata kogu protsesside ulatust, seoseid jne. üritatakse sirgeks vedada sauruse krussi tõmbunud persekarva, kuigi sügeleb sauruse tagumik.

jalaga tagumikku ja tööturule

käimas on haridusreform. reformist kumab läbi üks mõõde, rahaline optimeerimine. riigieekarvelisel kohal tuleb õppida pea täis koormusel, muidu esitatakse arve. ühesõnaga jätkub meie vana haridusüsteemi totaalne rakendamine, ehk keskpärastamine. kõiki võetakse ühe mõõdupuuga, ei arvestata inimeste erinevate võimete ja tempodega. mõnel läheb avanemiseks ja arusaamiseks rohkem aega, kui teistel, mõni lihtsalt saab aru, aga vajab pikemat seedimist. paljud ülikooli astunud noored ei teagi, mida nad veel täpselt tahavad, andke neile aega atra seada.  kahjuks aga kehtestatakse kõigile ühesugune tempo. kokku pannakse sprinterid, kesk-ja pikamaajooksjad. nii me kaotame suures optimeerimise tuhinas hulga talente ning valdavaks saab veelgi rohkem keskpärasus. vorbime kiiresti toote tööturule, toote, mis meenutab pigem masstoodangut, kui kooslust heast inseneri-, disaineri-, vaimutööst.

vaba kartul

muiste oli kartul lihtsalt kartul, sõnnik veeti põllule, pandi kartul maha ja sügisel võti üles ja pandi keldrisse. täna on kartulis kartul vähemuses, enamuses on koormised, intressid, inflatsioon, kasum, maksud jne jne. kasvatades aga kartulit  ise on kartul jälle kartul, vaba finantskoormistest ja kahtlastest mürkidest.

tao, kulg, või tee

eesti keeli on ilmunud neli daodejing tõlget. kaks neist kadund linnart mälli ja jaan kaplinski omad tõlgitud otse hiina keelest. teised kaks, üks neis äsja ilmunud tõnn sarve tõlge tõlgitud muude keelte kaudu, neljanda tõlkiat enam ei mäleta. mäll ja sarv on läinud tao mõiste tõlkimse libedale teele, ainult kaplinski on jätnud tao tõlkimata. kahtlemata on mälli daodejingi tõlge akadeemiliselt kõige korrektsem, kuid tao tõlkimine kulgemiseks-kuluks tundub olevat tao olemuse mittemõistmine. kulg on tao üks väljendusvorm, aga mitte tao ise. tõnn sarve tõlge on kaunis lõdva ja tema on tao tõlkinud teeks, mis on väga levinud, ka hiina taolaste seas. kui kulg on tao toimimise väljendus, siis tee olemise väljendus. õigem tundub siiski kaplinski lähenemine, kus tao on ikka tao ja jääb iga ühe enda mõistmiseks. kaplinski tõlge on vast tabanud kõige täpsemalt daodejing olemust, selle arhailist mõtet ja joont. kui aga on ikkagi kiustus taod tõlkida, siis võiks kõige lähem selleks olla elu. elu, mitte bioloogilises mõistes, vaid elu laiemalt, ühesõnaga lihtsalt elu. ka elu võib pidada tao väljenduseks, on see siiski laiem mõiste, kui kulg ja tee.  inimese jägedest võib palju väja lugeda, aga tema olemust tabada kas saame ?

qi ja suur pauk

huvitav, kas qi ongi see sama energia mille võnkumise illusiooni kavantmehaanika mateeriaks peab ? kas suur pauk  pani qi võnkuma sagedusel, mis tekitas mateeria illusiooni. tundub, et muistsete tarkade ja müstikute teooriatel on tõepõhi all. ei olnud neil tänapäevast tehnoloogiat asjaga tegelemiseks, kas kasutasid nad lihtsalt elu jälgimist, või mõnda ainet, mis nende teadvuse vähe nihkesse viis, võimaldades maailma vähe teise nurga alt vaadata-tunnetada.

millest alustada ?

nagu ütleb hiina vanasõna tuhande kilomeetrine teekond algab esimesest sammust, ei pea kohe kolima tallu elama , võib alustada olemas olevast väikesest maalapist. paljudel on olemas maja ümber 1000m2, või enam krunt, suvila, maakodu jne. kui see puudub võib ka tuttava taluniku käest üürida väikese maatüki, või osta maad, enne kui see välismaalastele maha müüakse. väike maalapil võib kasvatada uskumatus koguses toitu, oma maja ümber oleval krundil on võimalik kasvatada kogu vaja minev köögivili, lisaks pidada kanu jne. muru sisse peenarde rajamine on lihtne, väheneb vajadus muru niita ning õigeid lahendusi kasutades ei pea ka peenardele palju aega kulutama, samal ajal saab hoopis võrkkiiges lesida ja toiduhindade ning intressid peale mõtlemata kuulata, kuidas maalappil tulud kasvavad . see on juba suur samm vabaduse poole. siin on ühe usa pere, kes kasvatab kogu vaja mineva toidu oma eeslinna maja väikesel krundil, koduleht http://urbanhomestead.org/