Archive for the ‘ühiskond’ Category

riiklik röövkaevandamine

või kuidas muidu seda asja nimetada ? täna on olukord selline, et kaevandamises domineerivad riigi- ja ärihuvid, ega enam ei olegi aru saada piiri nende vahel. veidi saaba kaasa rääkida ka looduskaitse, aga kohalikud inimesed on täiesti ilma igasuguse sõnaõiguseta. kaevandaja saab loa, viib maavara ja kasumi omavalitsusest välja, kohalikele jääb ainult elukvaliteedi langus, toimetule saastaga, laga ja omavalitsuse kassasse väike ressursimaks. riik kes peaks tagama kõige osapoolte võtdse kohtlemise, et oleks tagatud kõigi huvid, olema erapooletuks vahemeheks, on hoopis ostunud kaevandajate tõhusaks tööriistaks, kes kohalikest teerulliga lihtsalt üle sõidab. saadav kasumist peaks võrdelt kaevandajaga kasu saama ka kohalik inimene.

pangad võidavad alti

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi  teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.

inimene ja ideoloogia

enamus ideoloogiad(religioone) on tekkinud, või loodud algselt ininese hüvanguks, tema elujärje ja-korralduse  ning vaimuelu parandamiseks. kuid enamjaolt saab nendest samadest ideoloogiatest inimeste rõhumise instrument. liberaalid unistasid inimeste majanduslikust vabadusest ja rikkusest, täna on makandusvabaduse tinginustes saanud inimestest suurkorporatsioonide ja lüpsilehmad. varakristlased unistasid inimeste vabadusest ja võrdsusest, peale seda kui rooma võim riigistas kristluse sai sellest rõhumise ja võimu kindlustamise vahend. me  saime omal nahal tunda kommunismist unistamise vilju. rohelisest maailmavaatest on saanud kohati raha tegemise masin jne jne. vast tuleks kasuks, kui inimesed ei laseks ühtegi ideoloogiat(religiooni) domineerima, ajalugu on näidanud, et sellest tuleb ainult häda ja viletsust.

populismi uus tähendus

olen maha maganud olulise paradigma muutuse, sõna populism tähenduses. muiste tähendas populism rahvale meele järgi olemist, otsuste tegemist rahva hetkeemotsioonidest ja ootustest lähtudes. kuid vaadates poliitikute sõnavõtte olen aru saanud, et populism tähendab kokkuhoidu, säästmist, elamist vastavalt oma võimetele. riigikogu ei saa oma palka vähendada, muidu oleks see populism, kaitseministeerium ei saa loobuda jõulupreemiatest, muidu on jälle populism. ma ei saa sellest asjast küll teistmoodi aru.

maailmas kleebitakse populisti silt külge tavaliselt neile, kes püüavad tõeliselt parandada rahva elujärge, eriti agarad kleepiad on neokonservatiivid, kes ise hoopis teevad otsuseid vastavalt rahva ahnusele, vähendavad makse ja suurendavad sotsiaalseid kulutusi, mis ei lahenda tegelikke probleeme,  viies nii oma riigi uskumatute võlgadeni. näiteks on üks kuulus populist boliivia president morales, kes  läbi maareformi  jagas maata meestele maad. sellise mustri järgi võiksime populistiks pidada ka meie esimest riigipead pätsi, kes võttis maa mõisnikelt ning jagas maata meestele.

mis on normaalne ?

normaalne on ikka see, mis keegi normaalseks peab. ka  ühiskonna enamus võib kehtestada normaalsuse standardi ja seda suruda vähemusele peale, või siis jälle vastupidi. pole olemas mingit universaalset normaalsust. see mis hetkel on  normaalne sõltub hetke moes olevast ideoloogiast(religioonist), teadmiste ulatsuses, silmaringist jne.

armasta ligimest nagu iseennast

üks vana juudi lugu räägib piiblist: armasta ligimest nagu iseennast, ülejäänud on kommentaar. mida teevad homode vastased kristlased armastavad iseennast, “väljavalituid”  ja oma usku ning kasutavad relvana piiblit. otsivad piiblist tsitaate, et homodele ära teha, jeesus nimetas seda kirjatundmiseks ja ei teinud sellega mingit tegemist. kas jeesus käis toorarullid kaenlas ja otsis sealt õigustusi,  või kasutas kirjakohti relvadena? ei, tema armastas inimesi nii nagu nad olid, sest nad olid kõik tema õed ja vennad. tema läks inimeste sekka, oli nendega üks, nende heas ja halvas ning kutsus neid meeleparandusele, oli eeskujuks iseendaga. jutustatakse eetikast ja moraalist aga tallatakse jalge alla kõige olulisem, armastus teise inimese vasu olenemata tema patususest. selline topeltmoraal ei ärata usaldust.  minul on ligimese armastusega probleeme, aga ma ei pretendeeri ühiskonna moraalivalvuriks.

jõudeelu

admin8897677

ilmas on kõige kasulikum tegevus  jõudeelu. ei ole frustreerivamat, nüristavamat, manduvamat, depressiivsemat, ajusid suretavamat, tervist ruineerivamat tegevust, kui töö. kaunemad asjad on loodud ikka jõudeelu hetkedel, perega ja sõpradega veedetud aeg, kunst, luule jne. tööga kurnatakse maad, saastatakse loodust, tekitatakse mürke, valmistatakse tuumarelvi, kilet, hummereid, ülikondi ja muud rämpsu. ah kas ei ole mitte mõnus veeta sõpradega aega, nii palju kui süda ihkab, tormamata tööle, või tööle mõtlemata, veeta päevi raamatukogudes, metsas, mere ääres, peenramaal, maja ehitades,  perega, armukesega, luuletades, joonistades, meisterdades, lugedes, pilvi vaadates, õlut libistades, teed juues jne. võrratu!

Otse tootjalt tarbijale

kuusalus on käima pandud kaubavahetus ilma vahenduseta, otse tootjalt tarbijale.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/kas-seadus-toesti-seljatab-terve-moistuse.d?id=25714119

http://kuusaluott.weebly.com/

eks selliseid asju toimub eestimaal veelgi, ühest kirjutasin kunagi ka akadeemias, aga eks nad ole enamjaolt ikka põrandaalused, et agarad ametnikud jaole ahistama ei saaks.head asja segab nagu ikka seadus ja seadusetähte närivad bürokraadid. tsitaat maalehest: “Me ei luba tegutsemist teavitamata ettevõttes – see on seadusevastane ja meie pädevuses ei ole erandeid teha,” selgitas Pilleson. Kuidas saavad teha erandeid itaalia, hispaania, portugali, prantsuse ametnikud, aga eesti omad ei saa ? suhtumise küsimus ainult.

jõudu kuusalu rahvale

intresside imeline maailm

wikipedia andmetel on intress, võlgniku poolt võlausaldajale viimase raha kasutamise eest makstav tasu. teisalt aga võib intressi nimetada ka varjatud maksuks, mida ei korja riik, vaid finantssüsteem. poest ostetav toode läbib laias laastus järgmise tsükli ja kasutab järgmiseid teenuseid:

  • kaevandaja
  • logistika
  • töötleja
  • reklaamiagentuur
  • hulgimüüa
  • jaemüüa
  • pank 1

suure tõenäosusega on iga lüli võtnud pangast laenu(nähtavasti ka laenuandja pank on selle omakorda võtnud teisest pangast), seega maksavad nad kõik intressi. lisaks maksab veel tarbija  intressi, laenu ees millega tasub ostude eest. kui kogu selle jada kokku liita, saab kenakese summa, mis kergitab toote hinda. tõsi, võib väita, et tänu laenule on saanud täiustada tehnoloogiat ja toota seeläbi odavamalt, aga kas sealt tulenev kasu on ikka nii suur kui arvatakse ? ühesõnaga ostes oma toidu turult, või otse taluniklult, olete teinud teene maailmale.

kummardus lääne kapitalile

lääne kapital on meil püha lehma staatuses, hirmust vene kapitali ees. kodumaist kapitali ei peeta vist üldse kapitaliks, lihtsalt nii sama matside nokitseniseks. usk lääne kapitali pühadusse ja lunastavasse mõjusse ei ole kadunud isegi peale mitmekordseid persest tõmbamisi. nimekiri on pikk: tallinna vesi, enron(eesti energia erastamise katse, eesti raudtee, skandinaavia metsafirmad, rootsi pangad jne jne. ja aborigeenid on rõõmsad töökohtade üle, mis aitavad kaasa rahva tegeliku rikkuse hävimisele. klaashelmestega vehkimine mõjub maarahvale hüpnotiseerivalt, selle alla langevad isegi meie poolt valitud ja palavalt armastatud juhid. lääne kapital peab aitama meil saada euroopa 5 rikkama riigi sekka, õnneks tuli reaalsus tagasi, selle hind oleks olnud kohutav.