Archive for the ‘vabadus’ Category

jalaga tagumikku ja tööturule

käimas on haridusreform. reformist kumab läbi üks mõõde, rahaline optimeerimine. riigieekarvelisel kohal tuleb õppida pea täis koormusel, muidu esitatakse arve. ühesõnaga jätkub meie vana haridusüsteemi totaalne rakendamine, ehk keskpärastamine. kõiki võetakse ühe mõõdupuuga, ei arvestata inimeste erinevate võimete ja tempodega. mõnel läheb avanemiseks ja arusaamiseks rohkem aega, kui teistel, mõni lihtsalt saab aru, aga vajab pikemat seedimist. paljud ülikooli astunud noored ei teagi, mida nad veel täpselt tahavad, andke neile aega atra seada.  kahjuks aga kehtestatakse kõigile ühesugune tempo. kokku pannakse sprinterid, kesk-ja pikamaajooksjad. nii me kaotame suures optimeerimise tuhinas hulga talente ning valdavaks saab veelgi rohkem keskpärasus. vorbime kiiresti toote tööturule, toote, mis meenutab pigem masstoodangut, kui kooslust heast inseneri-, disaineri-, vaimutööst.

vaba kartul

muiste oli kartul lihtsalt kartul, sõnnik veeti põllule, pandi kartul maha ja sügisel võti üles ja pandi keldrisse. täna on kartulis kartul vähemuses, enamuses on koormised, intressid, inflatsioon, kasum, maksud jne jne. kasvatades aga kartulit  ise on kartul jälle kartul, vaba finantskoormistest ja kahtlastest mürkidest.

millest alustada ?

nagu ütleb hiina vanasõna tuhande kilomeetrine teekond algab esimesest sammust, ei pea kohe kolima tallu elama , võib alustada olemas olevast väikesest maalapist. paljudel on olemas maja ümber 1000m2, või enam krunt, suvila, maakodu jne. kui see puudub võib ka tuttava taluniku käest üürida väikese maatüki, või osta maad, enne kui see välismaalastele maha müüakse. väike maalapil võib kasvatada uskumatus koguses toitu, oma maja ümber oleval krundil on võimalik kasvatada kogu vaja minev köögivili, lisaks pidada kanu jne. muru sisse peenarde rajamine on lihtne, väheneb vajadus muru niita ning õigeid lahendusi kasutades ei pea ka peenardele palju aega kulutama, samal ajal saab hoopis võrkkiiges lesida ja toiduhindade ning intressid peale mõtlemata kuulata, kuidas maalappil tulud kasvavad . see on juba suur samm vabaduse poole. siin on ühe usa pere, kes kasvatab kogu vaja mineva toidu oma eeslinna maja väikesel krundil, koduleht http://urbanhomestead.org/

tehnoloogia ei säästa aega

räägitakse, et laiskus on see, mis paneb inimese igasugu asju välja mõtlema, et oma elu korgemaks teha. tundub täiesti vale olevat. täna me töötame rohkem, sebime ringi rohkem, kulutame aega rohkem oma eluasemele, kui tegi seda ürginimene. mida, siis see tehnoloogi areng teinud on ? ümbritsenud meid hunniku asjadega. teiseks inimene leiutas püssi, et kergemini saaklooma tabada(tgelt küll, vist et teist inimest tabada), mis juhtus edasi ? inimene selle asemel, et lasta kerge vaevaga loom ja säästetud aja nii sama pikutades mööda saata, hakkas hoopis rohkem loomi laskma. leiutas sae, et saaks kergemini kütte-ja ehituspuud ning säästetud aja pikutada, oh ei hoopis hakkas rohkem puid langetama. ja nii, ei olegi meil jätkuvalt aega pikutada ja sõpradega mõnusasti suhelda, vaid peame tehnoloogia abil tööd rabama, sest nälga ei tohi teda jätta.

pangad võidavad alti

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi  teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.

pätsu “kommunistlik” maareform

täna nimetataks peale vabadussõda toimunud maareformi, kus maa võeti suurmaaomanikelt e mõisnikelt ja anti talupoegadele e väikemaaomanikele, kommunismiks. kui hugo chavez venetsueelas  ja evo morales bolivias seda täna teevad, siis sõimatakse neid kommunistideks. eriti teevad seda veel meie kodukootud konsevatiivid. kommunistideks sõimatakse kõiki, kes julgevad vastu hakata korporatiivsele kapitalismile, mis kõige hullem kõige suuremad kisajad on veel need keda korporatsioonid enim lüpsavad. parempoolsed siunavad, aga nii langeb majanduskasv jne jne, perse see majanduskasv, kui inimestel on maad siis nad on toidetud ja riidetükk seljas, mis on olulisem. aga selline inimene on vaba ja seega ei ole nii lihtsalt konksu otsa võetav, teda ei saa lüpsta, et finantseerida isiklikke kulutusi, sõdu jne. suurmaa omanduse korral, on inimene selle maaomaniku ori, kui pole vaja visatakse tänavale. riigil maad on, aga rahvas on näljas, kasvatatav toit voolab riigist välja rikkamatele turgudele ja kodanikud imegu näppu. kindlasti pole härrad chaves ja morales, ka oma rahakotti unustanud, kuid nad on suuunandu oma maa ressursid selle sama maa elanike hüvanguks, mite üksikute rikastumiseks. lisaks on bolivias valgete ja mestiitside vähemus armutult ekspluateerinud pärismaalaste enamust. ma arvan, et meie konservatiivid kindlasti, ei oleks rahul olukorraga, kus meie vene vähemus oleks eliidiks, maa ja kapitali omanikuks, presidendika ja valitsejaks., nad võitleksid selle vastu, see oleks loomulik. aga misk seda ei või teha pärismaalased boliivias ? ah, et vene ja usa ülemvõim on erinevad, vene halb usa hea. minge küsige guatemaala maiade käest, mis nad usast arvavad, saate sama vastuse, mis meie venemaast arvame. usa poolt mahhitatud, finatseeritud ja relvastatud vähemuse diktatuurid tapsid külade kaupa maiasid, lüües sülelapsi vastu seina surnuks, põletasid maju ja ajasid  inimesi oma maalt välja.  kleebi aga inimesele silt külge ja ajupestud massid annavad volitused sildistatu likvideerimiseks.

islami pangandus

islami pangandus on üks väga  huvitav finantssüsteem, mis põhineb koraani poolt keelatud intressi puudumisel. intressi asemel jagab ettevõtja pangaga kasumit, kui aga ettevõte ebaõnnestub, siis kaotavad mõlemad. see pangandus, vastupidiselt meie pangandusele,  ei tegele varjatud maksustamisega, ega ebaseadusliku raha emiteerimisega. kahjuks, ei ole praktikas kõik nii ideaalne, ahnus saab tihti ikka mõõdukusest võitu ning toimub varjatud intressi võtmine. kui aga järgitakse kõike reegleid on islami pangandus inimsõbralik ning oht muutuda panga orjaks pea olematu. aga lugege ise:

http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/spip.php?rubrique21 kirjutab järgmist:

Islami pangandus
Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Alates 1980-ndatest on islami pangandus maailma majanduses kasvav valdkond. Samas on paljud põhiprintsiibid, millele Islami pangandus tugineb, kasutuses juba sajandeid.

Tänasel päeval on üle maailma tegutsemas rohkem kui 250 islami panganduse põhimõtteid järgivat finantsinstitutsiooni. See arv sisaldab endas panku, mis islami panganduse teenuste kõrval pakuvad ka klassikalisi pangandusteenuseid. Riikide hulka, kust võib leida islami pangandusega tegelevaid finantsinstitutsioone, kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Suurbritannia.

Kliendid, kes soovivad kasutada islami panganduse tooteid ja teenuseid (arvelduskontod, säästuhoiused, kodu soetamise lahendused), ei pea olema moslemid. Islami pangad võivad oma teenuseid pakkuda nii kontorivõrgu, postipanga kui ka elektroonilise panganduse (telefonipanga, internetipanganduse) vahendusel.

Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Suhe kliendi ja panga vahel tugineb riski jagamisel ning finantseeringutest ja investeeringutest saadud tulude jagamine. Tulu tugineb iga konkreetse tehingu pealt teenitud kasumile.

Islami panganduse põhilised alused lisaks intressi ehk riba keelule on:

Ijara

Ijara on liisingu vorm. See sisaldab endas lepingut, millega pank ostab vara ja liisib selle kliendile kindlaksmääratud ajaks kokkulepitud üüriraha eest. Eelnevalt on liisinguperioodi pikkus sarnaselt üürirahaga paika pandud ja kokku lepitud.

Mudaraba

Mudaraba viitab investeerimislepingule kahe osapoole vahel – üheks osapooleks on see, kes paigutab vahendeid ja teiseks osapooleks on see, kes pakub kompetentsi. Lepinguga lepitakse eelnevalt kokku teenitava kasumi jagamine.

Murabaha

Murabaha on leping ostmise ja edasimüügi kohta, mis lubab kliendil teha sisseoste võtmata selleks laenu ja maksmata intressi. Pank ostab kliendile kaubad, müüb need edasi kliendile ning lisab kokkulepitud kasumimarginaali. Seejärel tasub klient kaupade müügihinna osamaksetena soetades laenu maksmata intressi.

Musharaka

Musharaka tähendab partnerlust. See tähendab, et üks osapool paigutab koos teisega kapitali, jagades nii riski kui ka tulu. Erinevus Musharaka lepingute ja klassikalise panganduse vahel seisneb selles, et osapooled võivad kindlaks määrata erinevaid kasumi jagamise suhteid, kuid kaotused peavad olema jaotatud proportsionaalselt investeeritud summadele.

veel :

http://culture.alwatanyh.com/et/اقتصاد-وتنمية-17/مفهوم-البنك-الاسلامي-632/

http://www.arileht.ee/artikkel/371227

inimene ja ideoloogia

enamus ideoloogiad(religioone) on tekkinud, või loodud algselt ininese hüvanguks, tema elujärje ja-korralduse  ning vaimuelu parandamiseks. kuid enamjaolt saab nendest samadest ideoloogiatest inimeste rõhumise instrument. liberaalid unistasid inimeste majanduslikust vabadusest ja rikkusest, täna on makandusvabaduse tinginustes saanud inimestest suurkorporatsioonide ja lüpsilehmad. varakristlased unistasid inimeste vabadusest ja võrdsusest, peale seda kui rooma võim riigistas kristluse sai sellest rõhumise ja võimu kindlustamise vahend. me  saime omal nahal tunda kommunismist unistamise vilju. rohelisest maailmavaatest on saanud kohati raha tegemise masin jne jne. vast tuleks kasuks, kui inimesed ei laseks ühtegi ideoloogiat(religiooni) domineerima, ajalugu on näidanud, et sellest tuleb ainult häda ja viletsust.

monopolide soe embus

monopolid on teinud meie elu mugavaks ja kalliks. me sõltume neist nagu titt tissist. küte, elekter, vesi, gaas, prügivedu, arvuti tarkvara,  ka toiduainete kaubandus ning pangandus meenutab tasapisi monopoli. olen sõltuv ühest, elektrienergiast ja siin annab ka hea tahtmise juures midagi, ette võtta.

loobumise vägi

loobuda, või võidelda ? võtta, või jätta ? mina valin loobumise ja jätmise, vähemalt, mis puudutab tarbimist, krediiti, palgatööd, rahasõltuvust jne. loobun, jätan asjad omale koju tassimata, mõne kalli trendika hilbu poodi riidepuule, või mõne kilomeetri autoga sõitmata. loobumine on pehme tee, see toimib vaikselt, aeglaselt ja tõhusalt. võitlus on aktiivne tee, millegi lahendamiseks, kuid see tekitab paljudes trotsi ja vastutöötamist. kas visiata mõne  tarbimisasutuse aknad sisse või loobuda seal käimisest ? mina valin viimase, eiran ja jätan. loobudes jääb endale rohkem energiat ja aega. vahel läheb vaja võitlust enesekaitseks, kui enam midagi muud ei aita, kui ellujäämine on ohus. tabada ära millal tuleb jätta ja millal võidelda on elamisekunst, tao tee, toimimise vägi.