riiklik röövkaevandamine

või kuidas muidu seda asja nimetada ? täna on olukord selline, et kaevandamises domineerivad riigi- ja ärihuvid, ega enam ei olegi aru saada piiri nende vahel. veidi saaba kaasa rääkida ka looduskaitse, aga kohalikud inimesed on täiesti ilma igasuguse sõnaõiguseta. kaevandaja saab loa, viib maavara ja kasumi omavalitsusest välja, kohalikele jääb ainult elukvaliteedi langus, toimetule saastaga, laga ja omavalitsuse kassasse väike ressursimaks. riik kes peaks tagama kõige osapoolte võtdse kohtlemise, et oleks tagatud kõigi huvid, olema erapooletuks vahemeheks, on hoopis ostunud kaevandajate tõhusaks tööriistaks, kes kohalikest teerulliga lihtsalt üle sõidab. saadav kasumist peaks võrdelt kaevandajaga kasu saama ka kohalik inimene.

pangad võidavad alti

oli see vist filmis casino, kus de niro kehastatud kasiinojuht, ütles, et kasiino võidab alati. ka pangad võidavad alat, isegi siis kui nad pankrotti lähevad. pangad on kasvanud nii hiiglaslikuks, et nende kokku kukkumine, võib tähendada riikide majanduse hävimist. sellepärast, ei saa riigid lasta neil massiliselt pankrotistuda va mõni üksik, näiteks lehman usas. kuna pangad seda teavad, siis saavad nad pea karistamatult tegutseda. nii voolab panka intressi, teenustasude, kui ka maksumaksaja raha. nagu öeldakse kasum pangale, kahjum ühiskonnale. inimene maksab pankadele intresse ja lisaks läheb sinna ka maksuraha, raha mida saaks kasutada hoopis ühiskonna edendamiseks. see on süsteem, mis on inimeste kontrolli alt väljunud, süsteem mis toidab iseennast. käimasoleva majanduskriisi põhjuseid pole likvideeritud, ravitud on ainult sümtomeid, näiliselt palavikku enam pole, aga haigustekitaja vindub edasi. enne kui riigid neid monstrum pankasid ei tükelda, ei juhtu ka midagi. kui pankrotistuvad väikepangad, siis see ei mõjuta majandust nii drastiliselt, kui makseraskustes suurpangad. võib ju öelda, et võlgu võtja on ise süüdi, et lanu võttis ja tagasi ei suuda maksta, et elas üle oma võimete. on jah süüdi, aga süüdi on ka pank, kes andis laenu välja neile, kes ei suuda seda tagasi maksta. kui iilma igasugu finants-ja majandusteadmisteta inimene läheb panka siis on laenuandaja asi  teha kindlaks tema võimekus ning hinnata ka laenuvõtja potensiaali võimaliku muutuva majandusolukorra kontsekstis. seda aga ei tehtud, pigem kihutati väiksema ja keskpärase võimetega inimeste laenamist takka, nüüd aga pestakse käed puhtaks ja räägitakse, et kui panna seadus võlgnikke kaitsma, teeb see laenud kalliks. peabki tegema, siis ei tee pangad nii kergekäelisi otsuseid ja väiksema mõtlemisvõmega inimesed ei saa a laenu endale lubada. aga panku selline perspektiiv ei rahulda, vaja ikka kõigile raha anda ja pärast neid eluaeg orjastada.

pätsu “kommunistlik” maareform

täna nimetataks peale vabadussõda toimunud maareformi, kus maa võeti suurmaaomanikelt e mõisnikelt ja anti talupoegadele e väikemaaomanikele, kommunismiks. kui hugo chavez venetsueelas  ja evo morales bolivias seda täna teevad, siis sõimatakse neid kommunistideks. eriti teevad seda veel meie kodukootud konsevatiivid. kommunistideks sõimatakse kõiki, kes julgevad vastu hakata korporatiivsele kapitalismile, mis kõige hullem kõige suuremad kisajad on veel need keda korporatsioonid enim lüpsavad. parempoolsed siunavad, aga nii langeb majanduskasv jne jne, perse see majanduskasv, kui inimestel on maad siis nad on toidetud ja riidetükk seljas, mis on olulisem. aga selline inimene on vaba ja seega ei ole nii lihtsalt konksu otsa võetav, teda ei saa lüpsta, et finantseerida isiklikke kulutusi, sõdu jne. suurmaa omanduse korral, on inimene selle maaomaniku ori, kui pole vaja visatakse tänavale. riigil maad on, aga rahvas on näljas, kasvatatav toit voolab riigist välja rikkamatele turgudele ja kodanikud imegu näppu. kindlasti pole härrad chaves ja morales, ka oma rahakotti unustanud, kuid nad on suuunandu oma maa ressursid selle sama maa elanike hüvanguks, mite üksikute rikastumiseks. lisaks on bolivias valgete ja mestiitside vähemus armutult ekspluateerinud pärismaalaste enamust. ma arvan, et meie konservatiivid kindlasti, ei oleks rahul olukorraga, kus meie vene vähemus oleks eliidiks, maa ja kapitali omanikuks, presidendika ja valitsejaks., nad võitleksid selle vastu, see oleks loomulik. aga misk seda ei või teha pärismaalased boliivias ? ah, et vene ja usa ülemvõim on erinevad, vene halb usa hea. minge küsige guatemaala maiade käest, mis nad usast arvavad, saate sama vastuse, mis meie venemaast arvame. usa poolt mahhitatud, finatseeritud ja relvastatud vähemuse diktatuurid tapsid külade kaupa maiasid, lüües sülelapsi vastu seina surnuks, põletasid maju ja ajasid  inimesi oma maalt välja.  kleebi aga inimesele silt külge ja ajupestud massid annavad volitused sildistatu likvideerimiseks.

autohoolduspuhkus

oleme tuntud autorahvas, kelle jaoks on auto täisväärtuslik pereliige ning inimõiguseks  saada autoga igale poole treppi ja veepiirile. sellest tulenevalt peab olema igal mehel õigus uue auto soetamisel perre authoolduspuhkusele.  üks kuu uue auto soetamise ja kaks kuud pruugitud auto ostu puhul. nii jõuab mees uue pereliikmega harjuda ja lähemalt tutvust teha, temas mõned ööd magada, korralikult poleerida, kasutatud auto puhul likvideerida esimesed vead, paigaldada dvd-magnetoola ja valuveljed, teha kiiremaid otsi ning külastada sõpru, tuttavaid ja sugulasi.

raha(dollari) olemus

raamatus “kulla võim” on  lugu, yapi väikesaarel kasutatakse rahana kivikettaid,  mida suurem seda väärtuslikum. mõned on taskusse pistetavad, mõned veskikivi suurused mõned nii suured, et ei jõuta kohalt vedada, nii nad seal vedelvad, vahetades ainult omanikku. saare kõige rikkamal perekonnal on kõige suurem ketas. konks on  aga selles, et keegi pole seda näinud,  see vedeleb merepõhjas. kord  üks mees vedanud paadi taga parve, kus olnud päratult suur kiviketas,  kahjuks puhkes torm ja mees oli sunnitud  parve lahti haakima. jõudes kaldale, ta jutustas oma loo ja kirjeldas ketta mõõtmeid, materjali ja ilu. keegi ei kahelnud tema loos, sellest kettast sai kõige väärtuslikum raha saarel. kas tuleb tuttav ette ? see oleks nagu tänapäeva rahandusest. ka dollar püsib müüdil tema kõikvõimsusest ja tohutust väärtusest. seltskond inimesi usa keskpangast ja rahandusministeeriumist räägivad. et kuskil on rikkused, mis tagavad dollari vääringu. võiks öelda, et see lugu yapi saarelt iseloomustab kogu maailma rahandust.

islami pangandus

islami pangandus on üks väga  huvitav finantssüsteem, mis põhineb koraani poolt keelatud intressi puudumisel. intressi asemel jagab ettevõtja pangaga kasumit, kui aga ettevõte ebaõnnestub, siis kaotavad mõlemad. see pangandus, vastupidiselt meie pangandusele,  ei tegele varjatud maksustamisega, ega ebaseadusliku raha emiteerimisega. kahjuks, ei ole praktikas kõik nii ideaalne, ahnus saab tihti ikka mõõdukusest võitu ning toimub varjatud intressi võtmine. kui aga järgitakse kõike reegleid on islami pangandus inimsõbralik ning oht muutuda panga orjaks pea olematu. aga lugege ise:

http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/spip.php?rubrique21 kirjutab järgmist:

Islami pangandus
Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Alates 1980-ndatest on islami pangandus maailma majanduses kasvav valdkond. Samas on paljud põhiprintsiibid, millele Islami pangandus tugineb, kasutuses juba sajandeid.

Tänasel päeval on üle maailma tegutsemas rohkem kui 250 islami panganduse põhimõtteid järgivat finantsinstitutsiooni. See arv sisaldab endas panku, mis islami panganduse teenuste kõrval pakuvad ka klassikalisi pangandusteenuseid. Riikide hulka, kust võib leida islami pangandusega tegelevaid finantsinstitutsioone, kuuluvad Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland ja Suurbritannia.

Kliendid, kes soovivad kasutada islami panganduse tooteid ja teenuseid (arvelduskontod, säästuhoiused, kodu soetamise lahendused), ei pea olema moslemid. Islami pangad võivad oma teenuseid pakkuda nii kontorivõrgu, postipanga kui ka elektroonilise panganduse (telefonipanga, internetipanganduse) vahendusel.

Islami panganduse põhiprintsiibiks on intressi (riba) keeld. Vastavalt Islami seadustele (Sharia) on keelatud ka investeeringud alkoholi, sealihasse, hasartmängudesse, pornograafiasse ja sarnastesse ebaseaduslikeks peetavatesse valdkondadesse. Sharia õpetlased kiidavad heaks islami panganduse tooted ja teenused kindlustamaks nende vastavuse islami seadustele.

Suhe kliendi ja panga vahel tugineb riski jagamisel ning finantseeringutest ja investeeringutest saadud tulude jagamine. Tulu tugineb iga konkreetse tehingu pealt teenitud kasumile.

Islami panganduse põhilised alused lisaks intressi ehk riba keelule on:

Ijara

Ijara on liisingu vorm. See sisaldab endas lepingut, millega pank ostab vara ja liisib selle kliendile kindlaksmääratud ajaks kokkulepitud üüriraha eest. Eelnevalt on liisinguperioodi pikkus sarnaselt üürirahaga paika pandud ja kokku lepitud.

Mudaraba

Mudaraba viitab investeerimislepingule kahe osapoole vahel – üheks osapooleks on see, kes paigutab vahendeid ja teiseks osapooleks on see, kes pakub kompetentsi. Lepinguga lepitakse eelnevalt kokku teenitava kasumi jagamine.

Murabaha

Murabaha on leping ostmise ja edasimüügi kohta, mis lubab kliendil teha sisseoste võtmata selleks laenu ja maksmata intressi. Pank ostab kliendile kaubad, müüb need edasi kliendile ning lisab kokkulepitud kasumimarginaali. Seejärel tasub klient kaupade müügihinna osamaksetena soetades laenu maksmata intressi.

Musharaka

Musharaka tähendab partnerlust. See tähendab, et üks osapool paigutab koos teisega kapitali, jagades nii riski kui ka tulu. Erinevus Musharaka lepingute ja klassikalise panganduse vahel seisneb selles, et osapooled võivad kindlaks määrata erinevaid kasumi jagamise suhteid, kuid kaotused peavad olema jaotatud proportsionaalselt investeeritud summadele.

veel :

http://culture.alwatanyh.com/et/اقتصاد-وتنمية-17/مفهوم-البنك-الاسلامي-632/

http://www.arileht.ee/artikkel/371227

inimene ja ideoloogia

enamus ideoloogiad(religioone) on tekkinud, või loodud algselt ininese hüvanguks, tema elujärje ja-korralduse  ning vaimuelu parandamiseks. kuid enamjaolt saab nendest samadest ideoloogiatest inimeste rõhumise instrument. liberaalid unistasid inimeste majanduslikust vabadusest ja rikkusest, täna on makandusvabaduse tinginustes saanud inimestest suurkorporatsioonide ja lüpsilehmad. varakristlased unistasid inimeste vabadusest ja võrdsusest, peale seda kui rooma võim riigistas kristluse sai sellest rõhumise ja võimu kindlustamise vahend. me  saime omal nahal tunda kommunismist unistamise vilju. rohelisest maailmavaatest on saanud kohati raha tegemise masin jne jne. vast tuleks kasuks, kui inimesed ei laseks ühtegi ideoloogiat(religiooni) domineerima, ajalugu on näidanud, et sellest tuleb ainult häda ja viletsust.

lihtsalt skp-st

tänases epl onlines hea artikkel, kus kirjas skp olemus lihtsalt ja lühidalt.

http://www.epl.ee/artikkel/486118

euro illusioonid

kas me ikka teame kuhu me oma väikest riiki tüürime?  äripäeva artikkel http://www.ap3.ee/article/2010/01/06/Martin_Wolf_rasked_ajad_euroala_perifeerias , annab päris hea ülevaate olukorrast ning süsteemivigadest. ei tasuks unustada, et me oleme tõeline perifeeria, kus kehtivad teised reeglid, tingimused ja seaduspärasused, kui keskustes.  räägitakse, et kui tuleb euro, siis on usaldus ja investorid. kreekas, iirimaal jne on euro. aga nad on sisuliselt pankroti äärel, ei mingit usaldust, ega tormi jooksvaid investoreid. meie eeliseks on ainult suure riigivõla puudumine. eeskujulik finantsdistsipliin, vähene bürokraatia jne on investoritele olulisem, kui euro, nii välisinvestorile, kui kohalikule ettevõtjale.

populismi uus tähendus

olen maha maganud olulise paradigma muutuse, sõna populism tähenduses. muiste tähendas populism rahvale meele järgi olemist, otsuste tegemist rahva hetkeemotsioonidest ja ootustest lähtudes. kuid vaadates poliitikute sõnavõtte olen aru saanud, et populism tähendab kokkuhoidu, säästmist, elamist vastavalt oma võimetele. riigikogu ei saa oma palka vähendada, muidu oleks see populism, kaitseministeerium ei saa loobuda jõulupreemiatest, muidu on jälle populism. ma ei saa sellest asjast küll teistmoodi aru.

maailmas kleebitakse populisti silt külge tavaliselt neile, kes püüavad tõeliselt parandada rahva elujärge, eriti agarad kleepiad on neokonservatiivid, kes ise hoopis teevad otsuseid vastavalt rahva ahnusele, vähendavad makse ja suurendavad sotsiaalseid kulutusi, mis ei lahenda tegelikke probleeme,  viies nii oma riigi uskumatute võlgadeni. näiteks on üks kuulus populist boliivia president morales, kes  läbi maareformi  jagas maata meestele maad. sellise mustri järgi võiksime populistiks pidada ka meie esimest riigipead pätsi, kes võttis maa mõisnikelt ning jagas maata meestele.