monopolide soe embus

monopolid on teinud meie elu mugavaks ja kalliks. me sõltume neist nagu titt tissist. küte, elekter, vesi, gaas, prügivedu, arvuti tarkvara,  ka toiduainete kaubandus ning pangandus meenutab tasapisi monopoli. olen sõltuv ühest, elektrienergiast ja siin annab ka hea tahtmise juures midagi, ette võtta.

mis on normaalne ?

normaalne on ikka see, mis keegi normaalseks peab. ka  ühiskonna enamus võib kehtestada normaalsuse standardi ja seda suruda vähemusele peale, või siis jälle vastupidi. pole olemas mingit universaalset normaalsust. see mis hetkel on  normaalne sõltub hetke moes olevast ideoloogiast(religioonist), teadmiste ulatsuses, silmaringist jne.

loobumise vägi

loobuda, või võidelda ? võtta, või jätta ? mina valin loobumise ja jätmise, vähemalt, mis puudutab tarbimist, krediiti, palgatööd, rahasõltuvust jne. loobun, jätan asjad omale koju tassimata, mõne kalli trendika hilbu poodi riidepuule, või mõne kilomeetri autoga sõitmata. loobumine on pehme tee, see toimib vaikselt, aeglaselt ja tõhusalt. võitlus on aktiivne tee, millegi lahendamiseks, kuid see tekitab paljudes trotsi ja vastutöötamist. kas visiata mõne  tarbimisasutuse aknad sisse või loobuda seal käimisest ? mina valin viimase, eiran ja jätan. loobudes jääb endale rohkem energiat ja aega. vahel läheb vaja võitlust enesekaitseks, kui enam midagi muud ei aita, kui ellujäämine on ohus. tabada ära millal tuleb jätta ja millal võidelda on elamisekunst, tao tee, toimimise vägi.

armasta ligimest nagu iseennast

üks vana juudi lugu räägib piiblist: armasta ligimest nagu iseennast, ülejäänud on kommentaar. mida teevad homode vastased kristlased armastavad iseennast, “väljavalituid”  ja oma usku ning kasutavad relvana piiblit. otsivad piiblist tsitaate, et homodele ära teha, jeesus nimetas seda kirjatundmiseks ja ei teinud sellega mingit tegemist. kas jeesus käis toorarullid kaenlas ja otsis sealt õigustusi,  või kasutas kirjakohti relvadena? ei, tema armastas inimesi nii nagu nad olid, sest nad olid kõik tema õed ja vennad. tema läks inimeste sekka, oli nendega üks, nende heas ja halvas ning kutsus neid meeleparandusele, oli eeskujuks iseendaga. jutustatakse eetikast ja moraalist aga tallatakse jalge alla kõige olulisem, armastus teise inimese vasu olenemata tema patususest. selline topeltmoraal ei ärata usaldust.  minul on ligimese armastusega probleeme, aga ma ei pretendeeri ühiskonna moraalivalvuriks.