sa oled oma töökoht

töö on eestlase eneseväljendus vahend number üks, teiseks  raha. meie vanasõnad räägivad tööst ja muinasjutud varandustest. kui eestlane on töötu, siis tunneb ta ennast alaväärsena, see on tema jaoks hullem olukord, kui raha puudumine. ühiskondki aksepteerib ainult inimesi kes töötavad ja mida tähtsamal ametipostil seda parem. eestlane on töömurdja selle sõna otseses mõttes, rahulolu tööga mõõdetakse enamjaolt palgaga suurusega.  vähe on neid kes tõeliselt oma tööd naudivad, ega pea palga suurust kõige olulisemaks. jäädes töötuks tormab eestlane kohe uut tööd otsima ja muretseb kas ikka leiab piisavalt kiiresti midagi, ei naudita sülle sadanud puhkuse võimalust. teisalt aga suruvad peale endale võetud suured püsikulud ja laenud. kui kohtad tuttavat, keda pole ammu näinud ja ta tunneb huvi, millega tegeled, siis on vastus tavaliselt oma töö kirjeldusega ja samaga vastab ka tuttav. kust selline asi on tulnud ? kas see on lutherlik töömoraal ?  või elades võõrvõimu all, ei olnud meil ennast millegi muuga väljendada, sest põllul pidi rügama. tundub, et töö kui protsess ei olegi meile oluline, sest teeme palju tühja tööd, kuidas meie tööviljakus muidu nii madal on, oluline on väline külg, töö nimetus. nii jäävadki protsessid läbimõtlemata. nii unistabki enamus eestlasi pensionipõlvest, see on aeg millal ühiskond lubab olla ilma tööd tegemata. aga olles ennast ogaraks töödanud, kulub pensionäri elu haigeks olemisele, arstide vahel jooksmisele ja ravimitööstuse nuumamisele. teine rahvas kes kasutavad tööd eneseväljendusena on ameerika ühendriiklased. nende puhkused on kõige lühemad ja töönadalad pikemad. vaadates uudiseid ja dok saateid keerleb ikka kõik töö ümber ja sellest tuleneva staatuse ümber. hiinlased teevad palju tööd, sitta tööd, aga mul on tunne, et nad suudavad vaba aega paremini nautida kui meie. oskavad laiselda.

sa oled oma töökoht ? hakka parem elama. ega töö jänes ei ole, et eest ära jookseb. laiskus on mehe iga.

« anarhoprimitivism

J.M.K.E. – Monument »