iseolemine, isetegmine, omavastutus
loen rõõmuga uudiseid, istiku- ja seemneäride kasvavast käibest, eile kuulsin raadiost, et lätis olevat põrsaste läbimüük kasvanud 300 korda. elu hakkab jälle normaalseid jooni võtma. käes on aeg, kus peame hakkama oma oskuste ringi laiendama. oma endale toidu kasvatamine, maja ehitamine jne võimaldab meil olla sõltumatud rahast ja turuolukorrast, ühesõnaga tagab iseolemise. nagu ütles rainer nõlvak, meist on saanud kliendid ehk siis tarbijad. töötame oma rutiinsel kitsal erialal ja laseme teistel ennast toita, kasida, koolitada, harida, sõidutada, kaitsta jne. me ei osale kodanikena riigi tasandil oma elu korraldamisel, vaid ostame riigilt teenust. miks siis iseolemine ei ole populaarne, sest see vajab mõtlemist, mõtteerksust, loovust ja omavastutust, standard ja paketipõhised lahendused siin ei toimi. siis pole võimalik nõuda riigi käest elustandardi tõusu, töökohti, ideaalset arstiabi, suuri pensione jne. palgatöölise maailm mahub enamasti palganumbri raamidesse, nii palju kui võimaldab palk teenuseid ja asju osta nii suur on ka maailm. iseolija elu on looming, mida ta loob ise tehes, tema maailma mõõduks on enda fantaasia võimed, oskused ja mõtlemine. palgatööline rändab nii kaua ja kaugele, kui lubab puhkus ja palga eest saadav bensiini kogus, iseolija rändab nii kaua kui hing sees.
eesti väiketootjate ja tarvitajate ühisus 
Lisa kommentaar